chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - A felnőttkori tanulás elektronikus európai platformja

Forrás

Täiskasvanud õppija õpikogemus videokõne teel keeleõppest

Nyelv: ET

Megosztotta Kadi Kass

Magistritöö eesmärgiks on mõista, millise tähenduse omistavad täiskasvanud keele õppijad videokõne teel toimunud keeleõppe kogemusele. Uurides täiskasvanud õppijat, kes õpib keelt videokõne vahendusel toimunud tundides ning keskendudes peaasjalikult õppijapoolsele kogemuse kirjeldusele refleksiooni formaadis, loob see teadmise, milline on videokõne vahendusel toimunud keeleõppe kogemuse tähendus. Õpikogemuse saamine välisest keskkonnast ning selle muutumine õppija päris osaks avaks Jarvise (2006, 87) transformatiivse kogemuse tähendust. See avaks iga individuaalset õpikogemust, mis on oluline mõistmiseks, kuna kõigil on erinevad kogemused ja ka nende sidumine uutega on eripärane.

Uurimistöö teoreetiline raamistik põhineb kogemuse kaudu õppimisel (Mezirow, 1991; Jarvis, 1998). Teooria keskendub kogemusest õppimiseks refleksiooni olulisusele, et uued tähendused ja teadmine tekiks. Oma õpikogemust tuleb märgata ning mõtestada, et toimuks õppimine ( Kolb, 1984;Jarvis, 1999, 2004). Kogemusliku õppimise teooriat toetab sotsiaalkonstruktivistlik paradigma, keelt tajutakse kui sotsiaalset vahendit ja selle kasutamisel konstrueeritakse ehk luuakse ideid ning teadmisi ning seda eriti inimeste igapäevase interaktsiooni ja eneserefleksiooni tulemusena (Mitendorf, 2011). Magistritöös on valitud kvalitatiivne fenomenoloogiline lähenemine tulenevalt õpikogemuse uurimise eesmärgist. Tähenduste kaudu võimaldab fenomenoloogiline uurimus avada indiviidi maailma ning kogeda seda sarnaselt temale. Valitud uurimismeetodit keeleõppe teemadel toetab sotsiaalkonstruktivistlik paradigma, mis rõhutab teiste inimeste kaasmõju ja sotsiaalse konteksti tähtsust õppimisel. Keel kui suhtlemisvahend on pidevas kasutuses ning keeleõppes on suhtlemine vajalik, iseäranis kui õpe toimub videokõne vahendusel, kus rõhk on suulisel eneseväljendusel võõrkeeles. Sotsiaalkonstruktivistlikku paradigmat järgides on tehnoloogiliste vahendite kaasamine tänapäevases keeleõppes põhjendatud avardades õpivõimalusi üha mobiilsemata õppijate seisukohast ning toetab ka üldisi Euroopa keeleõppe eesmärke. Uurimistöö valim oli mugavusvalim. Küsimustele vastuste saamiseks täitsid neli õppijat õpipäevikut ning vastasid poolsturktureeritud intervjuu küsimustele. Andmeid analüüsisin sisuanalüüsi meetodil. Andmete analüüsi tulemuste põhjal selgusid videokõne vahendusel keeleõppija jaoks olulised tähendused. Videokõne vahendusel õppimise eeliseid, mis pakuvad täiskasvanud õppijale olla ennastjuhtiv ja kasutada eesmärgipäraselt intensiivse lahendusena personaliseeritud õppe vormis keeleõpet tuginedes eelnevale kogemusele. See aitab luua oma teadmistele ja kogemustele uusi tähendusi, aga ka võimalused olla ennastjuhtivam ja distsiplineeritum.

Võtmesõnad: õpikogemus, keeleõpe, prantsuse keel, videokõne

Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö on avaldatud ETERA kataloogis.  

Forrásszerző(k): 
Liivi Laurent-Calluaud
Közzététel dátuma:
péntek, 31 május, 2019
A dokumentum nyelve
Forrástípus: 
Tanulmányok és jelentések
Ország:
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email