Skoči na glavni sadržaj
Blog
Blog

Purustades müüti madala motivatsiooniga lihttöölistest

Kas lihttöölised peaksid oma tööks sobivuse tagamiseks pidevalt kohanema tööturu tingimustega? Pia Cort ja Kristina Mariager-Anderson Aarhus’i Ülikoolist murravad eelarvamused “madala motivatsiooniga” lihttöölistest.

Kas lihttöölised peaksid oma tööks sobivuse tagamiseks pidevalt kohanema tööturu tingimustega? Pia Cort ja Kristina Mariager-Anderson Aarhus’i Ülikoolist murravad eelarvamused “madala motivatsiooniga” lihttöölistest.

Kuidas motiveerida inimesi tegelema elukestva õppega? Lihttöölised on endiselt elukestva õppe poliitika teravdatud tähelepanu all, kuna nad tegutsevad riskantsel tööturul ja lahendus nende riskide maandamiseks paistab olema täiendõpe. Selle poliitika täiendõppe saamisest motiveeritud lihttööliste kuvandis nähakse probleemi lihttööliste poolel: neid portreteeritakse tihti kui madalate ambitsioonidega, madala enesekindluse ja -hinnanguga, passiivsete, kui mitte päris kurjategijatena. Riski all olemisest saab psühholoogiline ja hariduse probleem.

Eelarvamused lihttööliste vastumeelsusest elukestva õppe suhtes tulevad esile uuringutes ja teadusprojektides, mis üritavad määrata lihttööliste õppimise takistusi: Kas lihttöölised ei suuda käituda nii nagu on poliitika poolt määratud? Kas nad peaksid oma tööks sobivuse tagamiseks pidevalt kohanema tööturu tingimustega? Selline poliitikat läbiv joon „madala motiveeritusega“ lihttöölistest tuleb seada kahtluse alla.

Mitmetahuline fenomen

Cedefop’i projekt, mis keskendus lihttööliste tööelu analüüsile näitas, et nende motiveeritus on palju mitmetahulisem kui seda näidatakse elukestva õppe poliitikates:

  • Motivatsioon on olemas! Taani lihttööliste tööelu analüüs näitas, et motivatsioon õppida on olemas ja paljud lihttöölised pingutavad selle nimel, et ehitada üles oma eesmärkidest lähtuv tööelu, püüdes oma hobid või moraalsed väärtused tööeluga ühendada. Motivatsioon ei pea olema alati seotud hariduse või tööga vaid suunatud teiste elualade suunas nagu näiteks hobid või perekond. Analüüs näitas, et on tavaline kui püütakse sisemine motivatsioon näiteks vabas looduses liikumise, jalgpalli või sotsiaalse õiguse vastu viia vastavusse oma karjäärivalikutega.
  • Väikesed oskused? Analüüs näitas, et inimesed, kes töötavad lihtöölistena, ei ole sageli sugugi väikeste oskustega: nad on kas omandanud suuremad oskused praktika käigus, mis on samaväärsed koolis väljaõppe saanud töötajate oskustega, või on neil kõrgem kvalifikatsioon. Aga tänu karjääri valikutele või pere olukorrale on nad olnud sunnitud võtma vastu lihttöölise ameti, et ära elada või saavutada tasakaal töö- ja eraelu vahel.
  • Motivatsioon kui sotsiaalne teema: Motivatsiooni mõiste on kaasatud ühiskonna töö ja hariduse teemade ringi: igaüks, kes tahab globaalse majanduse tingimustes nina vee peal hoida, peab olema motiveeritud elukestvaks õppeks. Kui see ei õnnestu, on põhjuseks inimeste motivatsioon, mitte tööturg oma lakkamatu vaieldamatu nõudlusega. Globaalset tööturgu nähakse kui loodusjõudu, kus kohustus ellu jääda lasub indiviidil läbi hariduse omandamise, mis juhuslikult ei pruugi enam ollagi kindel garantii olukorras, kus üha rohkem töökohti satub löögi alla.

Motivatsiooni mõiste laiendamine

Analüüs näitab, et motivatsiooni mõistet tuleb laiendada ja lähemalt vaadelda:

  1. Motivatsioon pole vaid väline nagu seda tihti hariduse ja tööhõive poliitikates „piitsa ja prääniku“ abil mõtestatakse; samuti ei pea motivatsioon olema ka sisene selleks, et inimesed otsustaksid millegagi tegelema hakata.
  2. Üritades pakkuda välja alternatiivset vaatenurka, on vaja tuua välja oletused, millel põhineb arusaam “motivatsiooniprobleemidest”, ja olla kriitiline inimeste poliitilise lahterdamise suhtes, eriti kui need lahtrid on “alamotiveeritud”, “passiivne” või “mitte-õppijad” (Honey, 2000).
  3. Ja viimase asjana on meil vaja pöörata pikksilm ümber ja selle asemel, et vaadelda lihttööliste motivatsiooniprobleeme, peame hoopis vaatama tööturu probleeme, mis kasutab ära rahvusriikide vahelist konkurentsi, et meelitada kohale rohkem kapitali ja ettevõtteid, ning selle eesmärgi nimel seatakse löögi alla töötajate palgad, töö- ja elutingimused.

Pia Cortcort@edu.au.dk, Aarhus’i Ülikooli hariduse õppetooli dotsent. Tema teadustööde teemad hõlmavad mitmerahvuseliste  organisatsioonide rolli uurimist hariduspoliitikas, eriti Euroopa Liidus ja euroopastumise protsessis; hariduspoliitika ja praktika vaheliste seoste uurimist; kutsehariduse ja koolituse võrdlevat uurimist; ning elukestva õppe poliitika uurimist.

Kristina Mariager-Andersonkma@edu.au.dk, Aarhus’i Ülikooli hariduse õppetooli dotsent. Tema teadustööde teemad hõlmavad täiskasvanute õpet, kutseõpet ja koolitust ning karjäärinõustamist, keskendudes eriti lihttöölistest täiskasvanutele. Tema eriline huvi on uurida täiskasvanute hariduse ja karjäärinõustamise ühisosa.

Login (0)

Želite li drugi jezik?

Ovaj je dokument također je dostupan i na drugim jezicima. Odaberite jedan od njih u nastavku.

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Najnovije rasprave

EPALE rasprava: budućnost učenja odraslih

U srijedu, 8. srpnja 2020., od 10:00 do 14:00 sati, EPALE će biti domaćin online rasprave o budućnosti učenja odraslih. Razgovarajmo o budućnosti područja obrazovanja odraslih i novim izazovima i mogućnostima. Online raspravu vodit će stručnjakinja EPALE-a Gina Ebner, generalna tajnica EAEA-e.

Više