chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - e-Platforma za obrazovanje odraslih u Europi

Resurs

Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: KULTUUR JA LOOMETEGEVUS I (etenduskunstid, käsitöö, museoloogia, muusika, raamatukogundus, sport)

Jezik: ET

Objavio Katre Savi

Kultuuri ja loometegevuse valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoos (OSKA) viidi läbi kahe uuringuna, mis mõlemad valmisid 2019. aasta teises pooles.

Kultuuri ja loometegevuse esimeses uuringus käsitleti etenduskunstide, muusika, raamatukogunduse, museoloogia, käsitöö ja spordi (treenerite) tööjõu- ja oskuste vajadust.

Uuringu fookuses on ligikaudu 17 000 hõivatut, kellest enim töötab muusika ja spordi alavaldkonnas.

Tegemist on valdkonnaga, millel on kandev roll eesti rahvuse ja kultuuri jätkusuutlikkuse tagamisel ning kus töötamisel on esmatähtsad professionaalsed erialased oskused. Näiteks töö muusiku või balletiartistina eeldab õpingutega alustamist varases nooruses.

Täienduskoolitus

Kvaliteetne tasemeõpe on professionaalse arengu alus, millele peab järgnema pidev elukestev teadmiste- ja oskustepagasi täiendamine täiendusõppe, aga ka seminaride, kolleegidega kogemuste vahetuse jt informaalse õppe võimaluste kaudu.

Valdkonna kutsealade töötajatel tuleb kanda erinevaid, sageli ka uusi rolle ja täita mitmeid funktsioone, mis omakorda loob vajaduse teadmisi ja oskusi pidevalt arendada. Täiendusõppel on kultuuri ja loometegevuse valdkonna uuendustega kursis olemisel ja nende rakendamiseks vajalike oskuste arendamisel oluline roll.

Täienduskoolitusi kultuuri ja loometegevuse valdkonnas pakuvad tasemeõpet osutavad kutse- ja kõrgkoolid, erialaliidud ning erakoolitusasutused.

OSKA uuringu ajal tehtud intervjuudest ja aruteludest selgus, et täienduskoolituse vajadust teadmiste ajakohastamiseks juba valdkonnas tegutsejatele näevad tööandjad nii üld- kui ka erialaste oskustega seotud teemadel.

Etenduskunstide ja muusika alavaldkonna kutsealade täiendusõppe vajadus

Etenduskunstide täiendusõppe pakkumises tuntakse suurimat vajadust tehnilisele personalile suunatud erialaste täienduskoolituste järele. Üha enam on vaja nn kombineeritud oskustega töötajat, kes saab hakkama nii video-, valgus- kui ka helitehnika juhtimisega. Lavakujunduse ehitamisega, kostüümide õmblemisega, rekvisiitide valmistamisega seotud erinevate ametialade esindajatel on vaja tunda teatri spetsiifikat ning seda oma töös arvestada.

Muusika alavaldkonnas tuntakse vajadust erialaste täienduskoolituste järele nii muusikapedagoogidele, interpreetidele kui ka muusikaettevõtlusega tegelevatele spetsialistidele. Enam on vaja interpreetidele kvalifikatsiooni tõstmiseks suunatud nn meistrikursuseid. Tööandjad rõhutasid vajadust välja arendada terviklik muusikaalast õpet võimaldav täienduskoolitussüsteem. Muusikakoolides ja huviringides töötavatelt pedagoogidelt eeldatakse teadmisi muusikapedagoogikast ja -didaktikast ning käitumispsühholoogiast ja nende rakendamise oskust. Tänu tehnoloogia kiirele arengule lisanduvad pidevalt uued võimalused nii heliteoste loomiseks, vahendamiseks kui ka säilitamiseks, mis eeldab kutsealade esindajatelt valdkonnaspetsiifiliste digilahenduste kasutamise oskust, lisaks ka teadmisi uudsetest tehnoloogiavõimalustest.

Nii muusika kui ka etenduskunstide alavaldkonnas tegutseb mitmeid vabakutselisi ja isemajandavaid üksusi. Väikeses organisatsioonis tuleb enamasti ise hakkama saada erinevate rollidega või vähemalt olla kompetentne ettevõtlusalastel teemadel.

Museoloogia ja raamatukogunduse kutsealade esindajate täiendusõppe vajadus

Museoloogia täiendusõppe pakkumises tuntakse puudust valdkonnas tööd alustavatele muuseumitöötajatele suunatud museoloogiaalasest regulaarselt toimuvast baaskoolitusest, aga ka alavaldkonnas praegu tegutsejatele mõeldud edasijõudnu tasemel spetsiifilisematest koolitustest.

Raamatukogunduse täiendusõppe pakkumises tuntakse puudust valdkonna tööks vajalikest erialastest oskustest. Infotarbijate juhendamine ja nõustamine eeldab raamatukoguhoidjatelt häid teadmisi autoriõigusest ja isikuandmete kaitsest.

Muuseumi ja raamatukogu töös on kasvavas trendis haridusprogrammide pakkumine. Muuseumi- ja raamatukogupedagoogide töö eeldab teadmisi pedagoogikast ja didaktikast, andragoogikast, käitumispsühholoogiast ning nende rakendamise oskust. Tänu tehnoloogia kiirele arengule lisanduvad pidevalt uued võimalused nii kogude kui ka teavikute eksponeerimiseks ja säilitamiseks, aga ka haridus- ja muude programmide ettevalmistamiseks ning läbiviimiseks. Uudseid lahendusi pakkuv valdkond on tehisintellektisüsteem ehk kratt ning sellega seonduv andmeanalüütika. Krati ülesanne saab olema teavikutes oleva info automaatne märksõnastamine. Ekspositsioonide käitamine, teavikute vahendamine ja uute e-teenuste kasutamine eeldab nii muuseumi- kui ka raamatukogutöötajalt valdkonnaspetsiifiliste digilahenduste kasutamise oskusi, nende uuendamine lisaks ka teadmisi uudsetest tehnoloogiavõimalustest ning suutlikkust olla uute toodete ja teenuste „targaks tellijaks“. Eelnevale lisaks rõhutasid eksperdid täiendusõppe vajadust valdkonnas tegutsejatele praegu ja lähitulevikus järgmistel teemadel: suhtlemine, koostöö korraldamine; projektijuhtimine, inimeste ja protsesside juhtimine, ettevõtlus, võõrkeeled.

Käsitöö kutsealade esindajate täiendusõppe vajadus

Käsitöö täiendusõppe pakkumises tuntakse puudust eelkõige spetsiifilisemaid erialaseid oskusi arendavatest koolitustest. Käsitöötoodete valmistamine eeldab teadmisi pärandist, nüüdisaegsetest käsitöötehnikatest ning oskust neid toodete loomisel rakendada. Intervjueeritute hinnangul jäävad tänased koolilõpetajad ja tööturul tegutsejad hätta materjalide tundmisega ning vajaka on ka teadmisi nende hankimise võimalustest. Üha olulisemaks muutub keskkonnateadlikkus, mis väljendub keskkonnasõbralike materjalide kasutamises ja taaskasutamises. Eelnevale lisaks rõhutasid eksperdid täiendusõppe vajadust valdkonnas tegutsejatele praegu ja lähitulevikus järgmistel teemadel: juhendamine ja nõustamine, digitehnoloogia (sh sotsiaalmeedia) kasutamine, projektijuhtimine, ettevõtlus (sh ekspordi korraldamine), võõrkeeled.

Spordi kutsealade esindajate täiendusõppe vajadus

Juhtidena spordiklubides (ka spordiorganisatsioonides) on sageli tööl pikaajalise sporditöö kogemusega isikud, palju on ka endisi sportlasi ja treenereid. Juhi töö eeldab teadmisi ettevõtlusest, sh inimeste juhtimisest, rahaasjadest arusaamist, samuti oma valdkonna seaduste tundmist, teadmisi spordikorraldusest, sh spordiklubide rahastamise põhimõtetest jm. Spordi alavaldkonnas on pigem probleemiks ülikoolide võimekus olla aktiivsemad täienduskoolituste pakkujad.

--

Uuringu olulisemate tulemuste, lühiaruande, tervikteksti ja infograafikaga, samuti ka tulevikutrendide ja teiste valdkondade uuringute tulemustel sõnastatud täienduskoolituse vajadustega tutvu Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA kodulehel.

 

Autor(i) resursa: 
Urve Mets ja Andres Viia, Kutsekoda
Datum objave:
Srijeda, 4 Rujan, 2019
Jezik dokumenta
Vrsta resursa: 
Nacionalna pitanja i politika
Država:
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email