chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - e-Platforma za obrazovanje odraslih u Europi

Resurs

Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: HARIDUS JA TEADUS

Jezik: ET

Objavio Katre Savi

Hariduse ja teaduse tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoos (OSKA) valmis 2018. aasta sügisel.

Haridusel ja teadusel on oluline roll Eesti jätkusuutliku majandusarengu tagamisel. Hariduse nüüdisajastamise protsessi eelduseks on haridusvaldkonna töötajate teadmiste ja oskuste vastavus 21. sajandi õppimise ja õpetamise tasemele. Koolidel tuleb õppetöö korraldamisel arvestada nii õppijate vajaduste ja võimete kui ka uutest tehnoloogiatest tingitud muutustega.

Hariduse ja teaduse valdkonna töötajaid koolitada on ressursimahukas. Peaaegu kõik nad saab liigitada tippspetsialistide hulka, kelle keskharidusjärgne haridustee kestab kolm kuni üheksa aastat.

OSKA prognoosi keskmes on terviklik vaade hariduse ja teaduse valdkonnale, kus tööjõu- ja oskuste vajadust analüüsitakse alushariduse, põhi- ja üldkeskhariduse, kutse- ja kõrghariduse ning teaduse valdkonna ametirühmade lõikes. Vaatluse all on nii õpetajad-õppejõud kui koolide- ja lasteasutuste juhid, samuti tugipersonal – nt eripedagoogid, kellel on oluline roll haridusvaldkonnas.

Uuringu läbiviimise ajal (2018) oli Eestis 628 koolieelset lasteasutust, 530 üldhariduskooli, 33 kutseõppeasutust, kuus avalik-õiguslikku ülikooli, üks eraülikool ja kaheksa riigi rakenduskõrgkooli. Teadustöötajad olid hõivatud väga erinevates organisatsioonides nii ettevõtlus-, kõrgharidus- ja riiklikus sektoris kui ka kasumitaotluseta erasektoris. Eestis oli ligikaudu 3500 noortele huvitegevust ja -haridust pakkuvat organisatsiooni.

Hariduse ja teaduse valdkonnas töötab umbes 65 000 töötajat, kellest umbes 50 000 inimest töötab uuritud põhikutsealadel.

Täienduskoolitus

Kvaliteetne tasemeõpe on professionaalse arengu alus, millele peab järgnema pidev elukestev teadmiste- ja oskustepagasi täiendamine täiendusõppe, aga ka seminaride, kolleegidega kogemustevahetuse jt informaalse õppe võimaluste kaudu. Ühiskonnas toimuv seab haridusvaldkonna ette üha uusi proovikive. Hariduse ja teaduse kutsealade töötajatel tuleb kanda erinevaid, sageli ka uusi rolle ja funktsioone, mis omakorda loob vajaduse teadmisi ja oskusi pidevalt arendada. Täiendusõppel on haridusuuendustega kursis olemise ja nende rakendamiseks vajalike oskuste arendamise juures oluline roll. Täiendusõppe organiseerimisel lähtutakse õpetajate ja haridusasutuse juhtide täiendusõppe kontseptsioonist, mis on täiendusõppe kavandamise ning keskselt tellitavate täiendusõppetegevuste alus.

2017. ja 2018. aasta prioriteetsed teemavaldkonnad on kaasava hariduse ja muutuva õpikäsituse rakendamine, õppimist toetav hindamine, tervis ja ohutus, sh koolikiusamise vältimine, ning kultuuriline identiteet. Täiendusõpe peab läbivalt toetama eneseanalüüsi oskuse ja uurimispädevuse ning IKT ja selle sisu kasutamise oskuse arendamist õppetöös. Peale prioriteetsete teemavaldkondade on üld- ja kutsehariduses endiselt oluline riiklike õppekavade rakendamise ja eestikeelsele õppele ülemineku ning alushariduses koolieelsetes lasteasutustes lapsest lähtuva töökorralduse toetamine. Prioriteetsete valdkondade täiendusõpet, mida rahastab riik, pakutakse peamiselt õpetajakoolituse eest vastutavate ülikoolide kompetentsikeskustes. Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ja ülikoolide vaheliste halduslepingutega on sätestatud, et ülikoolid (TÜ ja TLÜ) vastutavad õpetajatele ja õppejõududele kõrgetasemelise täiendusõppe pakkumise eest Eestis. Ülikoolide kõrval pakuvad õpetajatele ja haridusjuhtidele erinevates valdkondades tasulisi täienduskoolitusi erakoolitusasutused. Osaleda saab avatud koolitustel ja on võimalik tellida oma personalile vajaliku sisuga koolitus. Kahjuks ei laiene rahaline toetus tugispetsialistide koolitamisele, mis on tõsine probleem haridusasutustes töötavate tugispetsialistide jaoks erialastel koolitustel osalemisel. Koolitused on laiemale sihtrühmale (nt „Andekas laps“ või „Erivajadusega lapse kaasamine õppetöösse“, kuhu oodatakse nii õpetajaid kui ka tugispetsialiste). Konkreetse erialaspetsiifikaga koolitusi (nt „Koolipsühholoogi roll õpetaja toetamisel“, „Hindamisvahendid koolipsühholoogile“) täienduskoolituste hulgas ei ole; need on erinevalt õpetajatest tugispetsialistide jaoks tasulised, osalemine neil on kulukas ja seetõttu enamasti kättesaamatu. Samas eeldavad tugispetsialistidele seadusega määratud tööülesanded lisaks tasemeõppes õpitule ka pidevat erialast enesetäiendamist.

--

Uuringu olulisemate tulemuste, lühiaruande, tervikteksti ja infograafikaga, samuti ka tulevikutrendide ja teiste valdkondade uuringute tulemustel sõnastatud täienduskoolituse vajadustega tutvu Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA kodulehel.

 

Autor(i) resursa: 
Urve Mets ja Andres Viia, SA Kutsekoda
Datum objave:
Srijeda, 5 Rujan, 2018
Jezik dokumenta
Vrsta resursa: 
Nacionalna pitanja i politika
Država:
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email