chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - e-Platforma za obrazovanje odraslih u Europi

Resurs

Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: RÕIVA-, TEKSTIILI- JA NAHATÖÖSTUS

Jezik: ET

Objavio Georgi SKOROBOGATOV

Rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoos valmis 2018. aasta esimeses pooles.

Rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse valdkonda mõjutab oluliselt turunõudlus, materjalitehnoloogia kiire areng ning surve toota efektiivsemalt ja keskkonnasäästlikumalt. See annab võimalused teadus- ja arendustegevuseks, mis võib muuta töötajate struktuuri ja tuua kaasa uute oskuste vajaduse.

Tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosis kajastatakse erinevaid valdkonna tegevusalasid nagu rõivaste, sh pealis- ja alusrõivaste, erirõivaste ja -toodete, spordi- ja vabaaja rõivaste, kudumite ning sukkade ja sokkide tootmine, tekstiilide, sh lausmaterjalide, tehniliste tekstiilide, sisustustekstiilide, kangaste, tekstiili tarvikute jm tootmine ning nahast toodete ja jalatsite tootmine. Vaatluse all on nii disainerid, konstruktorid, tootmisprotsessi insenerid, tehnoloogid ja tootmisjuhid kui rätsepad, õmblejad, masinate operaatorid ja seadistajad ning teised ettevõtete arengule ja lisandväärtusele olulised ametialad.

Rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse valdkonnas on hõivatuid ligi 12 000 töötajat, kellest umbes pooled töötavad rõivatööstuses, 4500 tekstiilitööstuses ja natuke üle 1000 inimese naha- ja jalatsitööstuses.

Analüüsi tulemuseks on tööturu koolitustellimus, mis põhineb hinnangutel valdkonda mõjutavate trendide, majandusliku seisundi, tööjõu- ja oskuste vajaduse kohta ning tööjõunõudluse ja koolituspakkumise võrdlusel.

Täienduskoolitus
2017. aastal on Haridus- ja Teadusministeeriumi andmete põhjal tekstiili, rõivaste ja jalatsite valmistamise ning naha töötlemise täienduskoolitusi organiseeritud näiteks sellistes koolitusasutustes: Andecus Koolituskeskus, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Companion Koolitus, Embroidery File OÜ, Haapsalu Kutsehariduskeskus, OÜ Lederson, SVS-L Koolituskeskus, Tallinna Rahvaülikool, Tartu Rahvaülikooli koolituskeskus, Töötute konsultatsioonikeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Viljandi Kutseõppekeskus Kuressaare Ametikool, MTÜ Best Solution, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool jm. Töötukassa on finantseerinud erinevate koolituspartnerite toel (k.a. mitmed kutsekoolid ja kõrgkoolid) individuaalõmbluse, juurdelõikaja, masinkudumise, masinõmblemise, nahktoodete valmistamise, rõivaste konstrueerimise ja modelleerimise ning tekstiili, rõivaste, tekkide jms õmbleja koolitusi.

Hetkel on Eesti täienduskoolituste süsteem killustunud väga paljude pakkujate ning huvipoolte vahel. Enne iga koolituse toimumist peaks veenduma lisaks osalejate huvile ka selle toimumise vajalikkuses tööturu nõudmisi arvestades, eriti kehtib see struktuurifondide või riikliku rahastusega täienduskoolituste kohta. Vältima peaks dubleerimist ning arvestama defitsiiti konkreetses ajahetkes ning geograafilises asukohas.

Tõsiasi, et tänapäeval koolitavad paljud RTNT ettevõtted oma oskustöötajaid töökohal, ei peaks andma siiski signaali, et sellega on ka oskuste andmise vajadus kaetud. Lisaks sellele, et mitmel puhul pole töökohal toimuv väljaõpe ettevõtete esimene valik, võib olla töökoha õpetajatel vajaka nii oskustest teadmisi edasi anda kui didaktilistest abivahenditest. Mida süsteemsem, terviklikum ja arvestavam on täienduskoolituste võrgustiku arendamine koostöös ettevõtetega, seda paremini rakenduvad koolituste läbijaid tööturul. Täienduskoolituse puhul tervikuna oleks oluline luua paremad mõõdikud koolitusvajaduse ja koolituse tulemuslikkuse hindamiseks. Lisaks koolituse läbijate arvule on vaja teada ka seda, mis osas kasvas koolituse läbija valdkondlik pädevus ja sobivus tööturule. Näiteks Töötukassa hindab koolitusvajadust arvestades kliendi töösoovi, konkreetse ametikoha nõudmisi ning kliendi oskusi ja kogemusi (sel viisil tuvastati 2016. aastal koolitusvajadus 24% töötutest). Tootmise ja töötlemise koolituse lõpetajatest rakendus 61% kuue kuu jooksul tööle.

Tööandjad peaksid soodustama ettevõtte kõikide tasandite töötajate regulaarset osalemist täienduskoolitustel, sh peaksid ka juhid end täiendama (vajadusena toodi muuhulgas välja IKT alased oskused, majandusalased teadmised, arusaamine turundusest ja välisturgudest). Hoolimata sellest, et töötaja täienduskoolitustel osalemine tekitab töökorralduses ebamugavusi, peaks selleks leidma ressursse tuleviku oskusi ja tööjõuvajadust silmas pidades. Näiteks infotöötlusoskuste (funktsionaalne lugemisoskus, matemaatiline kirjaoskus, probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas) kõrget taset aitab saavutada ja säilitada just täiskasvanuõppes osalemine (Masso, Järve ja Kaska 2014/1).

--

Uuringu olulisemate tulemuste, lühiaruande, tervikteksti ja infograafikaga, samuti ka tulevikutrendide ja teiste valdkondade uuringute tulemustel sõnastatud täienduskoolituse vajadustega tutvu Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA kodulehel

Autor(i) resursa: 
Ave Ungro, Rain Leoma, SA Kutsekoda
Datum objave:
Četvrtak, 21 lipnja, 2018
Jezik dokumenta
Vrsta resursa: 
Nacionalna pitanja i politika
Država:
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn