chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - ríomhArdán d’Fhoghlaim Aosach san Eoraip

Acmhainn

Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: tervishoid

Teanga: ET

Postáilte ag Marit Valge

Öeldakse, et varem või hiljem kõik muutub. Tuleb vaid oodata. Aga meil ei ole aega. Kõike tarkust pole võimalik ära oodata, mistõttu oleme sunnitud ennustama. Ennustused sünnivad varasemast kogemusest, ehk sisuliselt kirjeldatakse tulevikku mugandatud minevikuna. Mõnikord sisaldab edukaks osutunud strateegia paratamatuid ka vigu, kuna rajaneb ekslikul eeldusel muutumatust maailmast. Jooksvas olukorras otsustaja peab seega arvestama, et tegutseb tõe ja eksimuse vahel. Mis omakorda sunnib otsima tasakaalu meelekindluse ning kahtluse vahel. Valiku raskusaste sõltub teemast. Tervishoiu vajaduste, võimaluste ning sündivate riskide temaatika on kindlasti üks raskemaid.

Iga haigus on lugu. See algab diagnoosiga, mille arst kujundab patsiendi kõne sisu, esituse viisi ja väljanägemise alusel. Lõplik otsus sünnib reaalsete signaalidega arvestava algoritmilise tegutsemise tulemusena. Teoorias saaks samaga hakkama ka arvutiga ühendatud andurite süsteem. Erinevalt inimesest paneks masin diagnoose väsimatult, igal pool ja igal kellaajal. Järelikult on võimalik, et tehnoloogia asub arsti asemele. Masinad on juba hiilinud tema kõrvale, pakkudes abi, sealhulgas mõnikord ka otsustusabi. Oluline osa signaalidest, mida kasutatakse diagnoosis ja ravi juhtimisel, sünnib arsti kasutuses oleva tehnoloogia abil. Seni on otsustamisel vajatud ja hinnatud kogemustega inimese rolli. Aga kui kauaks?

Mitmed hinnatud kogemustega eksperdid ennustavad järgmise tosina aasta jooksul suure osa täna oluliste ametite puhul inimeste asendumist tööks piisavalt tarkade masinatega. Sündiv töötuse või vaba aja kasv muudab inimeseks olemise väärtuseid ja viise. Selle kaudu muutuvad nõudmised kehale. Kes teab, mis suunas see muutub? Samas on kindel, et kui inimesed jäävad alles, siis jäävad alles ka kehalised probleemid. Ka need muutuvad. Koos inimeste arvu ja demograafiliste muutustega suureneb tervishoiuteenuste nõudlus. Nõudlust suurendavad ka uued tehnoloogiad ning nendest sündivad teenused. Lahtiseks jääb küsimus, milline roll jääb tervishoiutöötajate ja milline masinate kanda? Ning millise osa vastutusest oma tervise eest peab enda kanda võtma nn tavaline inimene?
Kas täna arvestatakse tervishoiutöötajate koolitamisel nende karjääriga 10-15 aasta pärast? Kui jah, siis ei tasu käesolevat raportit lugeda. Piisama peaks pilguheidust õppekavadele. Kui uskuda teiste tööstusharude kogemust, peaks siiski olema tänase meelekindluse suhtes ettevaatlik. Maailm muutub plaane trotsides ja otsustajate meeltes varitsevad ärevad küsimused. Näiteks, mis stimuleeriks majandust? Kuidas leida tee majanduslikult stabiilsema tuleviku poole?

Kui ajaloost on midagi õppida, siis seda, et majanduskasv sünnib majandussektorite ülesest innovatsioonist. Sajand tagasi käivitunud autotööstuse kasv oli võimalik vaid koos teede- ja linna-ehituse, naftatööstuse ja suure hulga seotud teenuste arendamisega bensiinijaamadest ja söögi-kohtadest remonditeenusteni. Üllatava kõrvalefektina hakkas arenema organite siirdamine, mille planeerimatuteks doonoriteks osutusid liikluses hukkunud. Sajandi keskel käivitunud tootva tööstuse automatiseerimine edenes koostöös uuendustega tehnoloogias, keemias, energeetikas, transpordis ja toiduainete tööstuses. Leiutati uusi ravimeid ja haiglate personali suutlikkus kasvas keeruliste seadmete abil. Veerand sajandi eest alanud kõrgtehnoloogiline ja interneti keskne arenguhüpe korreleerub oluliste muutustega panganduses, inimeste vahelises suhtluses, turunduses, ajakirjanduses ja meelelahutustööstuses. Inimest males võitnud IBM’i arvuti Watson leiab rakendust keeruliste haiguste diagnoosimisel.
Tagasi vaadates on autod, telefon, uued ravimid, arvutid ja internet vaieldamatult mõjutanud tervishoiu erinevaid tahke. Kuid tervishoiusüsteem tööstusharuna on märgatavalt vähem muutnud võrreldes tööga vabrikutes, pankades, transpordis või meediaettevõtetes. Õhus on märgid, et alanud värskeim tehnoloogiline hüpe muudes sektorites kisub sedapuhku kaasa end konservatiivsusega tagasi hoidnud tervishoiusüsteemi.

Neid, kes kirjeldavad, milliseks see muutub, ei tasu kuigi palju uskuda. Mõningase diagnostilise kindlusega võib oletada, et veel mõnda aega soovivad patsiendid suhelda tervishoiuteenust pakkuva inimese, mitte robotiga. Patsientide arv kasvab täna elava populatsiooni vananemise tõttu. Samas keegi ei tea, milliseks kujuneb elanikkonna suhe surma tulevikus. Seni terveks peetud kodanikud saavad läbi uute diagnostiliste võimaluste teada oma riskiteguritest. Aga lahtiseks jääb, kas nad on sellest hetkest haiged ja vajaks ravi või mõnd tervishoiuteenust? Küll aga kasvab vajadus tervishoiu-alase teabe osas. Raske on mitte märgata, millist rolli igapäevaelus mängivad Google või Facebook, ning majanduslikus mõttes, kui suure ettevõtlusega on tegemist. Oluliselt vähem arvestatakse, millist rolli need kaasaega iseloomustavad ettevõtlushiiud omavad riikide sisemajanduse kogutoodangus. Võrreldes tervishoiutööstusega on nende mõju kümneid kordi väiksem. Järelikult võib kindla peale väita, et tervishoid on ja jääb veel tükiks ajaks väga suureks tegijaks. Loodetavasti mitte dinosauruse rollis!

Kristjan Port
Spordibioloogia dotsent
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Tallinna Ülikool

Úda(i)r Acmhainne: 
Urve Mets
Vootele Veldre
Dáta foilsithe:
Dé Máirt, 2 Bealtaine, 2017
Teanga an doiciméid
Cineál Acmhainne: 
Staidéar agus Tuairiscí:
Tír:
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email