chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - ríomhArdán d’Fhoghlaim Aosach san Eoraip

Acmhainn

Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: KAUBANDUS, RENTIMINE JA PARANDUS

Teanga: ET

Postáilte ag Katre Savi

Kaubanduse, rentimise ja paranduse valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoos (OSKA) valmis 2018. aasta lõpus.

Tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosis kajastati kaubanduse, rentimise ja paranduse (KPR) valdkonna erinevaid tegevusalasid – jae- ja hulgikaubandus, rentimine ning kasutusrent. Valdkonna ettevõtetes töötab ligi 73 000 hõivatut, suurima hõivega tegevusala on jaekaubandus (u 71% koguhõivest). Vaatluse all on ettevõtete arengule ja lisandväärtusele olulised ametialad ning tööjõuvajaduse koondhinnang kujundatakse alavaldkondade analüüsi tulemuste põhjal. Analüüsi koostamisse kaasatakse valdkonnas tegutsevad erialaliidud.

Täienduskoolitus

Üleilmsete trendide mõjul muutub KRP töökeskkond ja töö sisu pidevalt ja üha kiiremas tempos ning elukestvas õppes ja täienduskoolituses peaksid osalema kõikide valdkonna põhikutsealade esindajad.

KRP-s on seni olnud levinud praktikaks, et ettevõtted koolitavad oma töötajaid sageli ettevõttesiseselt. Üheks põhjuseks võib olla väliskoolituste kõrge maksumus, mida ettevõtted enda sõnutsi lubada ei saa, teadmatus pakutavatest tasuta koolitusvõimalustest, sobivate erialaste koolituste puudus või ka valdkonna profiil – sisekoolitused baseeruvad valdkonna parimate praktikute teadmistel ja oskustel ning ettevõtted ise peavad sageli enda majasisest kompetentsi paremaks kui seda, mida turul pakutakse. Samas ei ole harvad ka juhud, kui ettevõttesse kutsutakse koolitama mõne valdkonna välisekspert või võimaldatakse töötajatele osalemist erialasel väliskoolitusel. Ühe sellise näitena võib välja tuua kategooriajuhtimise koolitusi, mille järele näevad ettevõtted suurt vajadust, kuid kuhu ekspertteadmist Eesti ettevõtetest ning koolidest on väga raske leida. Samuti kasutatakse väliskoolitajaid toote-, juhtide- ning meeskonnakoolituste puhul.

Olulisemad töötajatele pakutavad ning vajalikud täienduskoolitused jagunevad järgmiselt:

Tootekoolitusi ehk kauba tundmist peetakse kõige olulisemaks ning selle käigus koolitatakse müügipersonali, et anda klientidele infot toote profiili ja funktsionaalsuse kohta, et seeläbi suurendada läbimüüki.

Müügikoolitused on tavaliselt adresseeritud teenindavale personalile, näiteks klienditeenindajatele, aga ka müügiesindajatele ja tootejuhtidele. Müügikoolitused keskenduvad eelkõige kliendi soovide ja vajaduste väljaselgitamisele. Nende eesmärk on kasvatada ettevõtte müüki kliendi vajadustest lähtuvalt.

Juhtide koolitused keskenduvad peamiselt organisatsioonikäitumisele, muudatuste ja meeskonna juhtimisele, mentorlusele ja coaching’ule.

Meeskonnakoolitusi peetakse oluliseks organisatsioonisisese stabiilsuse ja positiivse fooni loomisel ning nende olulisus kasvab demograafiliste trendide taustal. Sellest tulenevalt on ettevõtte sees vaja kokku liita ning üheskoos tegutsema panna staažikad töötajad ning uued tulijad.

Sisseelamiskoolitused on vajalikud johtuvalt suurest tööjõuvoolavusest ning need keskenduvad eelkõige uute töötajate kiirele väljaõppele, kus rõhk on seatud ülevaate andmisele ettevõttest, ühistest väärtustest ja olulisematest töökorralduslikest punktidest.

Valdkonna kutsealasid läbivaks täienduskoolituse vajaduseks on tehnoloogia kiiretest muutustest tulenev erialaste IKT-oskuste täiendamine. See on eelkõige oluline valdkonnas juba töötavatele ning vanemaealistele inimestele, et tehnoloogilise arenguga kaasas käia ning tagada enda jätkuv konkurentsivõime tööturul.

Analüüsi käigus selgunud peamiste täienduskoolituse arenguvajadustena võib välja tuua järgmise:

  • Panna rõhku ja keskenduda nende oskuste arendamisele, mille järele on KRP valdkonnas tulevikus kõige suurem vajadus. Võimalusel suurendada nende oskuste arendamisega seotud tasuta täienduskoolituste mahtu ning tagada laialdasem informatsiooni levik ja kättesaadavus, et koolitusinfo jõuaks sihtrühmani.
  • Soodustada ettevõttes kõikide tasandite töötajate regulaarset osalemist täienduskoolitustel. Paljude ettevõtete puhul on kahjuks saanud reegliks, et erialast koolitust ei väärtustata ning suure tööjõuvoolavuse tõttu ei soovi tööandjad investeerida enda töötajatesse, kartes, et nad pärast seda ära lähevad. Hoolimata sellest, et töötaja täienduskoolitustel osalemine tekitab töökorralduses ebamugavusi, peaks selleks leidma ressursse tulevikuoskusi ja tööjõuvajadust silmas pidades.
  • Soovituslike täienduskoolitustena võib lisaks valdkonnaspetsiifilistele koolitustele analüüsi põhjal välja tuua tehnoloogia ja IKT baas- ning täiendusõppe, majanduse ja õiguse algõppe, keeleõppe, ettevõtluse ja turunduse.
  • Parendada ja tugevdada ettevõtetevahelist koostööd ning leida ühishuvid, et üheskoos katta kallimate väliskoolitajate Eestisse toomise kulusid. Kriitilise vajadusena näevad tööandjad kategooriajuhtimise ja sisseostu valdkonna täienduskoolitusi, milles Eestis on piisavalt heal tasemel eksperditeadmisi raske leida.
  • Võimaldada erialase hariduseta töötajatel osaleda ettevõtete ja koolide koostöös intensiivsetel erialastel täienduskursustel aasta läbi.

--

Uuringu olulisemate tulemuste, lühiaruande, tervikteksti ja infograafikaga, samuti ka tulevikutrendide ja teiste valdkondade uuringute tulemustel sõnastatud täienduskoolituse vajadustega tutvu Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA kodulehel.

Úda(i)r Acmhainne: 
Katrin Pihl, Anneli Leemet, SA Kutsekoda
Dáta foilsithe:
Dé hAoine, 7 Nollaig, 2018
Teanga an doiciméid
Cineál Acmhainne: 
Náisiúnta agus Beartas
Tír:
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email