European Commission logo
Create an account

Resource Details

ACMHAINN

Täienduskoolituse kvaliteet – vastutus, kitsaskohad, võimalused

Profile picture for user Rando0828.
EPALE Keskus Eestis

Täienduskoolituste kvaliteedi edendamiseks ja täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) nõuete tõhusamaks täitmiseks andis haridus- ja teadusministeerium (HTM) Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuurile (EKKA) ülesande töötada välja täienduskoolituse kvaliteedi hindamise süsteem. Eesmärk oli, et loodav süsteem motiveeriks täienduskoolitusasutusi pakkuma koolitusi, mis vastaksid õppija vajadustele ja võimetele ning tööturu ootustele, viies seeläbi ellu Eesti elukestva õppe strateegias 2020 (2014) seatud eesmärke.
Iga uue süsteemi loomise alus on selge arusaam sellest, mis valdkonnas toimub. Kuigi täienduskoolituse valdkond üha kasvab, siis vastavaid uuringuid, mis hõlmaksid sektorit tervikuna, praegu napib. Seetõttu oli kvaliteedi hindamise süsteemi loomise esimene etapp teha uuring, et hinnata, milline on olukord Eesti täienduskoolituste turul. Selleks uuriti,

  • a) kuivõrd vastab täienduskoolitusasutuste veebilehtedel olev teave täiskasvanute koolituse seaduses ja täienduskoolituse standardis sätestatud nõuetele;
  • b) kuidas rakendavad täienduskoolitusasutused täienduskoolituse standardis sõnastatud õppekavade aluspõhimõtteid ning kui sidusad ja õppimist toetavad on täienduskoolituste õppekavad;
  • c) milline on täienduskoolitusasutuste juhtide, juht/koolitajate ja koolitajate arvates kvaliteetne täienduskoolitus, kuidas tagatakse kvaliteeti täienduskoolitusasutuses, millised on intervjueeritute hinnangul praegused proovikivid täienduskoolituse valdkonnas, millised on koolitusasutuste juhtide, juht/koolitajate ja koolitajate koolitusvajadused ning ootused täienduskoolitusasutuse kvaliteedi hindamise süsteemile.

Peamised tulemused

Veebilehtede ja õppekavade hindamine
  • Täienduskoolitusasutuste veebilehtede hindamisest selgus, et asutused täidavad informatsiooni avalikustamisega seotud seadusenõudeid valikuliselt või osaliselt. Näiteks ei olnud ligi pooled asutused avaldanud oma veebilehel informatsiooni õppekorralduse põhimõtete ja täienduskoolituse tegevuse kvaliteedi tagamise kohta.
  • Veebilehtedel avalikustatud õppekavade hindamisest selgus, et umbes kahel õppekaval kolmest ei ole õpiväljundid selgelt sõnastatud ja õppekava erinevad osad ei moodusta sidusat tervikut.
  • Vaid poolte hinnatud õppekavade puhul oli võimalik õpiväljundites kirjeldatut etteantud ajaga saavutada. See tähendab, et iga teise koolituse puhul on tõenäosus, et õppija ei omanda kõiki teadmisi, oskuseid ja hoiakuid, mida on talle õppekavas lubatud.
  • Enamike õppekavade puhul, mille eesmärk oli anda koolitusel osalejale õigus mingis valdkonnas tegutsemiseks või vastava õiguse taotlemiseks (nt kutse), ei arvestanud õppe sisu, õpiväljundid ja nende saavutamise hindamine õigusaktides ja kutsestandardites sätestatud nõuetega.
Intervjuud täienduskoolitusasutuste juhtide, juht/koolitajate ja koolitajatega

Arusaam heast koolitusest ja ootused koolituse kvaliteedile

  • Intervjueeritud tõid hea koolituse tunnusena üksmeelselt välja, et koolitus peab kutsuma õppijas esile muutuse, olema talle kasulik. Kasulik on koolitus juhul, kui õppija saab omandatud teadmisi ja oskusi hiljem töös rakendada.
  • Kvaliteetset koolitust iseloomustab õppimis- ja õppijakesksus, kus on oluline õppimine, mitte õpetamine, arvestatakse paindlikult õppija vajadustega nii koolituse korraldamisel kui ka õppe sisu kujundamisel ning toetatakse õppijat kogu õppeprotsessi jooksul.
  • Hea koolituse juures on võtmeroll koolitajal. Oluliseks peeti nii koolitaja erialast kvalifikatsiooni, praktilist kogemust kui ka tema teadlikkust sellest, kuidas õppimine toimub, ning oskust õppimist toetada.
  • Probleemina tõid paljud intervjueeritud välja ajapuuduse – ka parimad koolitajad ei pruugi saavutada parimat tulemust, kuna neil napib aega koolituste ettevalmistamiseks ning õppijate vajaduste arvestamiseks koolituse käigus. Samas pidasid koolitajad just ettevalmistusfaasi koolituse edukusel kõige olulisemaks.
  • Koolitusasutuste juhid nägid enda rolli peamiselt ajakohase ja koolituse vajadusi arvestava õppekeskkonna võimaldamises ning professionaalses korralduses. Õppeprotsessi kvaliteedi tagamisel juhid oma rolli ei väljendanud.
  • Koolitusest saadav lisaväärtus sõltub paljuski õppija enda motivatsioonist. Õppija on väga motiveeritud eelkõige siis, kui ta on tulnud koolitusele omal soovil ja selle eest ka ise tasunud. Kõige väikesem on motivatsioon siis, kui õppija on koolitusele suunatud ning selles osalemine on talle tasuta.
  • Kuigi õppekava peetakse koolituse vundamendiks ning kirjeldatakse kui kolmepoolset kokkulepet (koolitaja, asutuse ja õppija vahel), siis tajuti, et nii tellija kui ka õppija tunnevad õppekava kvaliteedi loomes osalemise vastu pigem vähest huvi.

Koolitusasutuste tegevus koolituse kvaliteedi tagamisel

  • TäKS ja täienduskoolituse standard on üks tööriist täienduskoolituse kvaliteedi tagamisel. Enamike juhtide ja juht/koolitajate hinnangul loob TäKS vajaliku raami täienduskoolitusasutuse töö mõtestamiseks ja kavandamiseks. Siiski ei ole kõik TäKS-i nõuded osade intervjueeritute hinnangul asjakohased. Näiteks ei olnud intervjueeritud üksmeelel kodulehe vajalikkuse osas. Osa leidis, et kodulehe nõue on ebavajalik, sest on ka muid kanaleid, näiteks e-post või Facebook, mille kaudu infot õppijale edastada.
  • Registreering EHIS-es tõendab osade intervjueeritute hinnangul seda, et tegu on koolitusasutusega, mille kvaliteeti võib usaldada.
  • Õppekava on hea koolituse vundament ning selle koostamine ja arendamine on koolituse kvaliteedi tagamisel väga oluline. Intervjueeritute hinnangul hõlmab see ideekorjet, õpiväljundite sõnastamist ja hindamise planeerimist, aga ka vajadust analüüsida asutuse enda kompetentsi uue õppekava elluviimisel.
  • Intervjueeritute hinnangul on heade koolitajate kaasamine kvaliteedi tagamise võtmetegur. Heade koolitajate leidmine ja hoidmine pole juhtide ja juht/koolitajate sõnul kerge. Intervjuudest ilmnes, et juhid ei näe enda rolli hea koolitaja kujunemisel, pigem otsivad „valmislahendusi“.
  • Intervjuudel kõnelesid vaid koolitajad õppekava rakendamisest ja õppija toetamisest õppeprotsessis.
  • Koolituse kvaliteedi tagamiseks koguvad õppeasutused osalejatelt ja/või tellijatelt tagasisidet, kuid ei ole selle kvaliteediga rahul, sest tagasiside ei sisalda üldjuhul infot, mille alusel oleks võimalik koolituse kvaliteeti parandada.

Kitsaskohad koolituse kvaliteedi tagamisel

  • Koolituste kvaliteeti on intervjueeritute arvates raske hinnata, sest puuduvad ühtsed kvaliteedinõuded. Nii juhid, juht/koolitajad kui ka koolitajad osutasid, et turul on palju asutusi, mis pakuvad odava hinnaga ebakvaliteetseid koolitusi. Paraku puudub väline kontroll täienduskoolituste kvaliteedi üle.
  • Vastutus turu reguleerimise osas peaks intervjueeritute arvates langema riigile. Kui ühelt poolt leiti, et riik ei reguleeri täienduskoolitust piisavalt ning seadusandlus ei toeta kvaliteetsete koolituste pakkumist, siis teisalt heideti ette liiga keerulisi nõudmisi täienduskoolitusasutustele ja bürokraatiat asjaajamises.
  • Nenditi, et ka EHIS ei ole aidanud kvaliteeti tagada, sest registreerimisele ei eelne ega järgne kvaliteedinõuete täitmise hindamist.
  • Rahulolematust põhjustas ka koolitushangete süsteem, mis on intervjueeritute hinnangul aeganõudev ja keerukas. Hangete valikukriteeriumid ei ole asjakohased, arvestatakse hangete vormilist täpsust ja hinda, mitte koolituse sisulist kvaliteeti.
  • Intervjueeritute hinnangul iseloomustab Eesti koolitusmaastikku koolituste dubleerimine ja vähene koostöö koolitusasutuste vahel. Puudust tuntakse ühistest kokkusaamistest, kus oleks võimalik arutada valdkondade arengusuundade ning kvaliteedi üle.
  • Häid koolitajaid on tihti keeruline leida – konkurents on tihe ning uute koolitajate kaasamine on ressursimahukas. Koolitajaid on, kuid alati ei ole nad oma valdkonnas pädevad või siis ei suuda nad põhitöö kõrvalt koolitajatööle piisavalt pühenduda.
  • Intervjueeritud kinnitasid, et tellimuskoolituse õnnestumiseks on vaja tellijatelt saada konkreetne lähteülesanne. Paraku puudub tellijal sageli selge ettekujutus, millist muutust koolitusega soovitakse saavutada, mis on eesmärk, ootused ja vajadused.
  • Üksmeelselt tõdeti, et koolituse kvaliteedi tagamisel on vastutus ka õppijal endal, kuid sellele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Probleem on õppijate vähene motivatsioon ja keskendumisvõime, samuti esineb õppijate vastuseisu õpiväljundite hindamisele.
  • Õppekavaarenduses on kõige keerulisem koostada õppekava, mis toetaks õppija õpioskusi, ning sõnastada õpiväljundeid ja hindamiskriteeriume, mis toetavad õppimist, on mõõdetavad ega hirmuta õppijaid.

Koolitusvajadused

  • Pidevat enesetäiendamist pidasid oluliseks kõik intervjueeritud ning koolitusvajaduste palett on kirev.
  • Välja toodi vajadus osaleda majandus- ja õigusvaldkonna koolitustel, õppekavade koostamise ja arendamisega seotud koolitustel ning kursustel, mis aitaksid mõista paremini õppijat ja tema vajadusi.
  • Intervjueeritud leidsid, et kasu oleks ka suhtlemise, psühholoogia ja gruppide juhtimise kursustest, kuna koolitustel osalejate sotsiaalsed oskused on sageli tagasihoidlikud.
  • Vajaka jääb ka oskusest selgitada välja õppijate tase enne koolitust ning komplekteerida grupid vastavalt.
  • Juhid avaldasid soovi õppida teiste asutuste kogemustest ning võtaksid meelsasti osa erinevatest koostööprogrammidest ja -võrgustikest.
  • Kõikide täienduskoolituse osapoolte vaimse tervise hoidmine on valdkond, millele peaks senisest enam tähelepanu pöörama.

Ootused välisele kvaliteedi hindamisele

  • Intervjueeritud olid ühel meelel, et ebaühtlase tasemega täienduskoolituse valdkonna üks olulisemaid küsimusi on, kuidas tagada koolituste kvaliteeti. Paljud intervjueeritud nägid selget vajadust välise kvaliteedihindamise järele – võimalusi selleks võiksid pakkuda nii olemasolevad süsteemid (nt EHIS) kui ka kvaliteedimärgi väljatöötamine.
  • Lisaks leiti, et õppekavade koostamisel oleks vaja toetavat välist kontrolli, mille käigus saaksid asutused sisulist tagasisidet.
  • Üldiselt peeti täienduskoolitusasutuse kvaliteedimärki vajalikuks: see annaks asutusele kindlustunde kvaliteedi osas, tähendaks tunnustust tehtud töö eest ning kinnitaks tellijale ja õppijale, et tegu on usaldusväärse asutusega. Oli ka neid, kes leidsid, et vajadus kvaliteeti kinnitava märgi järele puudub.
  • Kvaliteedimärgi taotlemise protsess oli paljude intervjueeritute jaoks küsitavus. Nende hinnangul on vaja selgust, kuidas kvaliteeti hinnataks ja millised on kriteeriumid, sest laia täienduskoolituse turgu on keeruline ühe katuse ja kvaliteedimärgi alla mahutada. Kindlasti ei tohiks kvaliteedimärgi protsess olla keeruline ja bürokraatlik.
Resource Details
ISBN
ISBN 978-9949-481-87-3
Údar acmhainne
Kaija Kumpas-Lenk, Marit Sukk, Heli Mattisen, Evelin Kattai, Britt Järvet
Cineál Acmhainne
Staidéar agus Tuairiscí:
Tír
Eesti
Dáta a fhoilsithe
Teanga an doiciméid
Eesti keel
Attachements
Login (1)

Nóta tráchta

Users have already commented on this article

Logáil isteachCláraigh chun tuairimí a phostáil.

Want to add a resource ?

Don't hesitate to do so!
Click the link below and start posting a new resource!