chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - ríomhArdán d’Fhoghlaim Aosach san Eoraip

Acmhainn

Akadeemilise kirjaoskusega seotud õpetamisarusaamad julgeolekuhariduslike rakenduskõrgkoolide õppejõudude näitel

Teanga: ET

Postáilte ag Kadi Kass

1996. aastal The New London Groupi poolt välja käidud mitmekülgsete kirjaoskuste pedagoogika toetub ideele, et tänapäeval ei saa kirjaoskust enam käsitleda kui ainult oskus kirjutada, vaid seda tuleks analüüsida kui kompleksset ja kontekstist sõltuvat pädevuste kogumit. Akadeemiline kirjaoskus on üks mitmekülgsete kirjaoskuste pedagoogikast välja kasvanud kirjasoskuste uurimisteema. Neely (2005, 5–12) kohaselt on akadeemiline kirjaoskus mõtlemise, lugemise, kirjutamise ja rääkimise oskustekomplekt, mis on kehtivad akadeemilises keskkonnas, hõlmates endas teadmiste saamise, haldamise ja loomise aspekte valdkonna arendamiseks. Sellele lähenemisele tuginedes ning Kwani ja Kembeli (2000) õpetamisarusaamade teooria valguses ilmneb, et akadeemilist kirjaoskust toetatakse erinevates hariduslikes kogukondades erinevalt ja seega puudub ühtne arusaam sellest, kuidas toetada akadeemilist kirjaoskust kõrghariduse kontekstis.

Magistritöö eesmärk on sotsiaalkonstruktivistlikule paradigmale toetudes kirjeldada Eesti julgeolekuharidusega seotud rakenduslike kõrgkoolide õppejõudude akadeemilise kirjaoskusega seotud õpetamisarusaamu. Julgeolekuhariduslike rakenduslike kõrgkoolidena käsitlen magistritöös Sisekaitseakadeemiat (edaspidi SKA) ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusi (edaspidi KVÜÕA). Magistritöö uurimisprobleemiks on õppejõudude erinevad lähenemised õppuri akadeemilise kirjaoskuse arendamisel kõrgkooli kontekstis, mis viib koolisiseselt vastuoluliste juhisteni õppejõududelt õppuritele tingides õppurite ebaühtlase taseme akadeemilises kogukonnas toime tulla. Magistritöö empiirilise osa läbiviimiseks kasutasin fenomenograafilist uurimisstrateegiat ja selle jaoks kogusin materjali poolstruktureeritud intervjuudega. Kokku osales uuringus 11 SKA ja KVÜÕA õppejõudu.

Magistritöö uurimuse tulemusena ilmnes, et teoreetilise kirjanduse põhjal loodud kontseptuaalne raamistik ning intervjueeritavate kogemuste kirjeldused erinevad ennekõike õppejõu ja õppuri tasandil. Akadeemilist kirjaoskust kirjeldasid intervjueeritavad pigem kirjaliku eneseväljenduse osana, kus tugevateks kitsaskohtadeks olid õppurite argumenteerimisvõime ja mõtte selge esitamise oskus. Akadeemilise kirjaoskusega seotud õpetamisarusaamade osas on julgeolekuharidusega seotud õppejõud õppurikesksed ning õppetegevuse planeerimisel on õppejõududel väga suur otsustusvabadus sh kas ja kuidas õppeaine raames akadeemilisele kirjaoskusele tähelepanu pööratakse. Julgeolekuhariduse kontekst mõjutab nii õppeprotsessi tervikuna, kui ka akadeemilise kirjaoskusega seotud õpetamisarusaamu, sest rõhuasetus on sellel, kuidas õppur saab hakkama oma tulevases töökohas.

Võtmesõnad: akadeemiline kirjaoskus, õpetamisarusaamad, rakenduskõrgharidus, julgeolek, fenomenograafia

Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö on avaldatud ETERA kataloogis.

Úda(i)r Acmhainne: 
Liina Tamm
Dáta foilsithe:
Dé Céadaoin, 31 Bealtaine, 2017
Teanga an doiciméid
Cineál Acmhainne: 
Staidéar agus Tuairiscí:
Tír:
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn