chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

ríomhArdán d’Fhoghlaim Aosach san Eoraip

 
 

Blag

AGENDA 2017-2019 on lõppenud, kuid töö käib edasi

30/11/2019
ag Riina Kütt
Teanga: ET

14. novembril 2019 tulid Tallinnasse kokku erinevad täiskasvanuhariduse osapooled, et esitleda projekti “AGENDA 2017-2019 – Euroopa täiskavanuhariduse tegevuskava” tulemusi ning pidada aru valdkonnale vajalike arengute üle.

AGENDA - Euroopa täiskasvanuhariduse tegevuskava peamiseks eesmärgiks on suurendada täiskasvanute võimalusi elukestvas õppes osalemiseks. AGENDA 2017-2019 projekti elluviija ja lõpuseminari peakorraldaja oli ETKA Andras koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Ühisüritusel, kus osales kokku 75 asjaosalist ja huvilist, esitleti projekti tulemusi, sõnastati järeldusi ning arutleti selle üle, missugusena soovitakse näha Eesti täiskasvanuhariduse mudelit tulevikus.

Seminar sisaldas mitmekesiseid info jagamisele, inspiratsiooni tekitamisele ning lahenduste leidmisele suunatud tegevusi:

  • Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidak andis ülevaate üldiselt AGENDA olemusest ja selle prioriteetidest.
  • AGENDA tegevuste elluviimise ja koordineerimisega vahetult seotud Andrase töötajad Ene Käpp ja Sirje Plaks kirjeldasid oma vastutus- ja tegevusvaldkonda projekti raames ning tutvustasid tulemusi.
  • Monica Marfeldt ja Kertu Eensaar täiendasid Andrase poolt tehtavaid teavitustegevusi ESFi projekti " Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine" näidetega.
  • Välisekspert Nina Lindquist, Uppsala omavalitsuse täiskasvanuhariduse nõustamisüksuse juhataja, andis videosilla kaudu ülevaate Rootsis täiskasvanuhariduse vallas viimase nelja aasta jooksul sisse seatud süsteemist.
  • Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) nõunik Hille Ilves jagas oma tähelepanekuid kohalike omavalitsuste kaasamisest täiskasvanuhariduse edendamisse.
  • Toimus paneeldiskussioon, mille kestel erinevaid ametiohti, positsioone ja rolle esindavad eksperdid Terje Haidak (Haridus- ja Teadusministeerium), Brit Rammul (Sotsiaalministeerium), Veikko Luhalaid (Eesti Linnade ja Valdade Liit), Helle Kahm (Saaremaa vallavalitsus), Ülle Tillmann (Võru vallavalitsus) ja Anneli Suits (Järvamaa täiskasvanuhariduse koordinaator) väljendasid oma kogemustel ja arusaamadel põhnevaid seisukohti Eesti täiskasvanuhariduse süsteemi korraldusest ja võimalikest arenguvajadustest.
  • Energilistes ning ühtlasi ka sisukates lauaaruteludes käsitleti võimalikke erinevaid ootusi kohalikele omavalitsustele selleks, et täiskasvanute õppimine oleks igas Eesti piirkonnas parimal moel toetatud.
  • Proud Engineers’i tootejuht Hille Hinsberg pidas maha sütitava loengu avatud ja uuendusliku valitsemise põhimõtetest ning sellest, millist üha olulisemaks muutuvat rolli nähakse laias maailmas koostöösuhete korraldajal (community manager).
  • Mai Timmi ja Heleriin Jõesalu Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonnast andsid seminarile raami. Mai Timmi juhtis päeva ning Heleriin Jõesalu lõi toimuva põhjal visuaalse kokkuvõtte.

Seminari kanti otse üle EPALE kodulehel ning see on järelvaadatav SIIT.

/is/file/agenda2017-2019lopuseminaripaneeljpg-0agenda_2017-2019_lopuseminari_paneel.jpg

AGENDA 2017-2019 lõpuseminari paneeldiskussioon (Foto: R.Kütt)

AGENDA 2017-2019 tegevused ja tulemused

AGENDA fookuseks Eestis on alates 2012. aastast olnud õppijate arvu suurendamine ja täiskasvanud elanikkonna põhioskuste parandamine. Peamise sihtgrupina on määratletud madala haridustasemega (ilma keskhariduseta või ilma kvalifikatsioonita ja vananenud oskustega) täiskasvanud.

AGENDA 2017-2019 eesmärgiks oli elukestvas õppes osalejate arvu suurenemine ning sihtrühmadeks olid:

  1. Madala haridustaseme ja aegunud oskustega väikelaste (kuni seitsmeaastaste laste) vanemad.
  2. Täiskasvanuhariduse erinevad osapooled, sh kohalikud omavalitsused.

Projekti eesmärgi saavutamiseks viidi ellu järgnevad tegevused:

  1. Kontseptsiooni „Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks väikelaste vanematele” levitamine.
  2. Madala haridustaseme ja aegunud oskustega väikelaste vanematele suunatud teavitus- ja motivatsioonipakettide läbiviimine kümnes maakonnas.
  3. Seminar "Täiskasvanute põhioskused Eestis".
  4. Ümarlaudade korraldamine koostöös kohalike omavalitsustega.
  5. Infoseminarid lasteaedades.
  6. Avalikkuse ja otsese sihtgrupi teavitamine. Heade praktikate levitamine.
  7. Projekti lõpuseminar.

Eesti täiskasvanuhariduses tervikuna on tehtud palju märkimisväärselt head tööd. Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel oli 2018. aasta seisuga 25-64 aastaste täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr 19,7%. Sealjuures oli madalama haridustasemega täiskasvanute suhtarv täiskasvanud õppijate hulgas 7,3%. 2019. aasta kvartaalsete andmete põhjal on need arvud veelgi suurenenud. Mõlemad näitajad on võrreldes 2010. aastaga tõusnud keskeltläbi kaks korda, küündides sisuliselt Elukestva õppe strateegia 2020 eesmärkideni või isegi ületades neid.

Kindlasti on AGENDA teavitustegevustel ja koostööüritustel olnud suur osa selles, et kasvanud on nii elukestvas õppes osalevate täiskasvanute protsent kui ka madala haridustasemega täiskasvanute õppes osalemise ja tasemekoolitusse naasmise protsent.

Väga konkreetse kinnituse sellele annab AGENDA 2017-2019 raames madala haridustasemega väikelastevanematele läbi viidud teavitus- ja motivatsioonipakettide arvuliselt mõõdetav tulemus. Andrase juhatuse esimehe Ene Käpa ettekande kohaselt osales neis kokku 122 inimest (plaanitud oli 100). Sealhugas asus täiskasvanute gümnaasiumis edasi õppima 14 osalenud, 8 jätkas õpinguid kutseõppeasutuses, 2 kõrgkoolis, 18 täienduskursustel, 2 võttis arvele Töötukassas, 13 liitus ühiskondlike organisatsioonidega, 16 kohtus karjäärinõustajaga, 3 pöördus erinevate tugiteenuste saamiseks, 15 asus tööle.

Ka AGENDA 2017-2019 kestel tehtud teavitusöö täiskasvanuhariduse olulisusest ja võimalustest oli laiahaardeline ning arusaamu ühtlustav. Tandemina peetud ettekandes tõi projektijuht Sirje Plaks välja, et kohalike omavalitsuste kaasamiseks korraldati 2019. aastal 7 piirkondlikku ümarlauda, millest võttis osa ühtekokku 153 inimest kohalikest omavalitustest, omavalitsusliitudest ning Haridus- ja Teadusministeeriumist ning esindatud oli 67% kohalikest omavalitsustest. Talle sekundeeriunud ELVL nõunik Hille Ilvese sõnul mõstetakse kohalikes omavalitsustes aina laialdasemalt, et kiirelt muutuvate olude, sealhulgas tehnoloogia arengu ning tööjõupuuduse kasvu tingimustes, on täiskasvanutel üha enam vaja õppida haridustaseme tõstmiseks, ümberõppeks ja üldiseks enesetäiendamiseks.

Tõenäoliselt saabki antud projekti elluviimisega kaasnevaks suureks töövõiduks, elukestvas õppes osalevate täiskasvanute arvu suurenemise kõrval, pidada tõsiasja, et kohalikes omavalitsustes on senisest enam hakatud teadvustama täiskasvanuhariduse olulisust piirkondlikus arengus.

Tähelepanekud ja ettepanekud täiskasvanuhariduse süsteemi täiendamiseks

Kuid projekti lõpuseminar ei keskendunud ainult tulemuste esitlemisele ja saavutuste tähistamisele. Kõigist sisulistest ettekannetest, lauaaruteludest, paneeldiskussioonist ning ekspertide poolt peetud ettekannetest-loengutest jäi kumama vajadus ja võimalus teha koostööd veelgi tulemuslikumalt. Sestap rakendati kokku tulnud asjaosalisi kui ekspertressurssi selleks, et kaardistada tähelepanekuid ja ideid täiustamaks senist täiskasvanuhariduse korraldust.

Võtmeküsimuseks, mis olulise tõigana on tegelikult juba pikemat aega esiplaanil olnud, on kohalike omavalitsuste roll täiskasvanuariduse süsteemis. Eestis ei ole see praegu, erinevalt Rootsist, õigusaktidega reguleeritud. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) kohustusi täiskasvanuhariduse valdkonnas ette ei näe ning iga KOV-i koostöövalmidus ja valdkonda panustamine sõltub pigem konkreetse valla või linna juhtide ja töötajate isiklikest arusaamadest. Nii näiteks selgus AGENDA 2017-2019 raames läbi viidud piirkondlikel ümarlaudadel, et leidub kohalikke omavalitsusi, mille esindajad väidavad, et nad juba töötavad täiskasvanuhariduse suunal, aga leidub ka KOV-e, mille esindajad ootavad vastavateemaliste sammude tegemiseks riiklikku regulatsiooni, ressursse ning täiendatud ametijuhendeid.

Olles varustatud infoga sellest, et KOV-ide esindajate osalusel peetud ümarlaudade järeldustena nähti vajadust Haridus- ja Teadusministeeriumi tasandil eraldi suunana eksisteeriva täiskasvanuhariduse tihedat lõimimist haridus-, sotsiaal- ja noorsootöö valdkonnaga kohaliku omavalitsuse tasandil, pakkusid AGENDA lõpuseminaril osalejad lauaarutelude tulemusena ideid järgnevateks vajalikeks koostööd tõhustavateks ja süsteemi arendavateks sammudeks. Mõttevahetust raamis Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja ja päeva juhi poolt ette antud struktuur, mille kohaselt võiks kohalike omavalitsuste tulevast rolli täiskasvanuhariduse edendamisel näha kas informeerija, suunaja, toetaja, korraldaja või arendajana või nende rollide kombinatsioonina.

/is/file/agenda2017-2019lopuseminarilauaarutelujpgagenda_2017-2019_lopuseminari_lauaarutelu.jpg

AGENDA 2017-2019 lõpuseminari lauaarutelu leht, autor H.Jõesalu (Foto: R.Kütt)

Üldiselt leiti laudkondades, et eesmärgiga paremini õppimisvõimalustest informeerida ja veelgi tulemuslikumalt toetada otsest sihtgruppi (potentsiaalsed õppijad, madala haridustasemega inimesed) on vajalik senisest veelgi enam tahta, osata ja suuta ülesandeid jagada nii, et ei oleks dubleerimist ega katmata alasid. Kindlasti saab ja tuleb selleks kasutada tehnoloogia poolt loodavaid võimalusi, et vähendada inimtööjõu kasutamist seal, kus seda otseselt vaja pole – näiteks õppimisvajaduse tuvastamine haridustaseme põhjal. Samuti tundus arutlejatele otstarbekas viia kohalike omavalitsuste tegevused täiskasvanuhariduse edendamisel ühesugusele, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sõnastatud kohustuse tasandile ning kohendada vastavaks ka täiskasvanute koolituse seadust (TÄKS) ja haridusseadust. Välja pakuti idee seostada sotsiaaltoetuste võimaldamine õppes osalemisega.

Lisaks vajadusele määratleda kohalike omavalitsuste selge vastutus täiskasvanuhariduse süsteemis seaduse tasandil, järeldus Hille Hinsbergi poolt peetud päeva lõpus peetud ettekande põhjal väga selgelt, et igasuguse võrgustikutöö puhul on erakordselt olulised kontaktisiku-koordinaatori maailmavaatelised arusaamad, hoiakud, teadmised ja oskused selleks, et tehtav töö oleks järjepidev ning lõppeesmärgi suhtes sihipärane. Nimelt nähakse avalike teenuste pakkumise lähtepunktina üha enam inimest ja tema konkreetseid vajadusi, mitte seadusandlikke raame või ressursilisi võimalusi. Sestap on täiskasvanuhariduse süsteemi täiendamisel ja uuele kvaliteeditasandile viimisel tähtsad mitte ainult KOKS, TÄKS, eelarve ja ametijuhendid, vaid iga konkreetse inimeste koostööalased kompetentsid, kes seda tööd teevad ja tegema hakkavad.

Olulistele väärtustele rõhku panevalt ja edasisele tegevusele suunda andvalt jäi lõpuseminarilt kõlama tõdemus, et täiskasvanuharidus on erakordselt oluline eelkõige inimeste endi elukvaliteedi suurendamisel, kuid üldisel tasandil ei ole võimalik ignoreerida tõenduspõhist infot, mille kohaselt on igale inimesele võimaldatav võimetekohane haridus otseselt seotud riikliku vaesuse vähendamise ning jätkusuutlikku sotsiaal-majanduslikku arengu ja heaoluga. Nii saabki 14. novembril vahendatud ja vahetatud info valguses kokku võtta, et palju head tööd on täiskasvanute elukestvas õppes osalemise võimaluste suurendamiseks tehtud, kuid vähemalt samapalju on veel teha. Õnneks! Sest õnneks on vaja õppida, aga õnneks on vaja ka töötada. AGENDA 2017-2019 on lõppenud, kuid töö käib edasi.

/is/file/agenda2017-2019lopuseminarivisuaaljpg-0agenda_2017-2019_lopuseminari_visuaal.jpg

AGENDA 2017-2019 lõpuseminari visuaal, autor H.Jõesalu (Foto: R.Kütt)

Riina Küttriina@tungalkoolitus.ee, Koolituskeskus Tungal asutaja, juhatuse liige ja koolitaja. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli haridusteaduste magistrantuuri andragoogika erialal, tal on täiskasvanute koolitaja kutse 7 tase. Tema eriline huvi on enesejuhitud õppimine, informaalne õppimine ja õppimise läbi toimuv innovatsioon töökohas.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn