chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

ríomhArdán d’Fhoghlaim Aosach san Eoraip

 
 

Blag

Euroopa Parlamendi valimistel osalemise aktiivsuse suurendamine: täiskasvanute koolitajate vahendid

23/05/2019
by Andrew McCoshan
Teanga: ET
Document available also in: EN DE EL HR HU FI SV

/ga/file/eu-elections-adult-learningEU elections adult learning

EU elections adult learning

 

EPALE teemakordinaator Andrew McCoshan näitab, kuidas Euroopa Nõukogu tööd saab kasutada, et arendada poliitikas osalemiseks vajalikke pädevusi.

Euroopal on ees poliitiliselt katsumuslikud ajad. Euroopa tasandil tulevad eelseisvad Euroopa Parlamendi valimised pärast aastaid kahanevat osalust (välislink). 1979. aastal oli valimisaktiivsus 62%; 2014. aastal oli see 43%. Eriti madal on osalus olnud töötute (31%), tööliste (35%), koduperenaiste (37%) ja noorte (28% 18–24-aastastest) hulgas. Mittehääletamise peamine põhjus on "usalduse puudumine poliitikas üldiselt". Selline usu kadumine Euroopa demokraatlikesse institutsioonidesse on tõepoolest murettekitav ja kutsub meid mõtlema avaralt ja süvitsi selle üle, kuidas poliitikat taas usaldama hakata.

 

Täiskasvanute ettevalmistamine vajalike pädevustega

Riigid jätkavad koolilaste kodanikuhariduse arendamist (välislink), kuid täiskasvanutel peab olema ka pädevus osaleda tõhusalt poliitilistes protsessides. Aga millistes? Euroopa Nõukogu on põhjalikult töötanud demokraatliku kultuuri pädevustega (välislink) ja tulemused (välislink) pakuvad täiskasvanute koolitajatele kasulikke vahendeid ja materjale. 

Nagu diagrammil näidatud, määratletakse neli pädevusrühma, kuigi, nagu rõhutab Nõukogu, "Reaalses olukorras mobiliseeritakse ja kasutatakse pädevusi harva. Selle asemel hõlmab pädev käitumine alati kogu pädevuste klastri aktiveerimist ja rakendamist."

/ga/file/competencejpgcompetence.jpg

Millised teadmised, oskused ja hoiakud on võtmetähtsusega sellistes poliitilistes protsessides nagu valimised? Lugedes Euroopa Nõukogu väljaandeid, saame kindlaks määrata kogumi omavahel seotud pädevustest, mis võivad olla vajalikud järgmises:

  • teadmised ja arusaam poliitilistest kontseptsioonidest, sealhulgas demokraatiast, ja sellest, kuidas poliitilisi erimeelsusi saab rahumeelselt lahendada;
  • teadmised ja arusaam sellest, kuidas demokraatlikud institutsioonid töötavad, nüüdisaegsed ohud neile ja eri võimalused, kuidas üksikisikud saavad osaleda, sealhulgas kodanikuühiskonna ja vabaühenduste kaudu;
  • teadmised suhtlemisest, sõnavabadusest ja selle piiridest ning sellest, kuidas edastatakse massiteabevahendites ja digimeedias poliitilisi sõnumeid, propagandat ja vihakõnet;
  • suhtlemisoskus, mis võimaldab poliitiliste vaadete väljendamist eri meediakanalites - kõne, kirjalik;
  • kultuurilise sobivuse oskused, nii et diskursus võib olla kultuuriliselt tundlik, kui suhtlus hõlmab inimesi, keda tajutakse endast teistsuguse kultuurilise kuuluvuse kandjatena.
  • analüütilise ja kriitilise mõtlemise oskused ning võime kohandada oma argumente vastavalt poliitilistele teemadele;
  • head teadmised ja arusaamad arutatavatest poliitilistest teemadest ning võime kritiseerida teiste inimeste seisukohti ja hinnata nende esitatud argumente.

See ei ole täielik nimekiri ning see annab täiskasvanud koolitajatele hea lähtepunkti, et mõelda, milliseid pädevusi nende õppijad võiksid edasi arendada.

 

Õige pedagoogika kasutamine

Järgnevas väljaandes (välislink), näitab Euroopa Nõukogu, kuidas selliseid pädevusi saab arendada asjakohaste õpetamis- ja õppemeetodite abil. See näitab, kuidas õpetajad, õppimise vahendajad, võivad kasutada õppeprotsessi tüüpilisi aspekte, et planeerida oma haridusalast tegevust demokraatliku kultuuri pädevuste arendamiseks. Me saame neid rakendada poliitilistes protsessides osalemiseks:

 

Kuidas kasutada täiskasvanuharidust poliitilise osalemise toetamiseks

Kogemus

Õppimine läbi reaalse või kujuteldava kogemuse on sobiv viis austuse ja avatuse suhtumise arendamiseks poliitilistes protsessides. Meetodid hõlmavad mänge, tegevusi, tavameediat ja sotsiaalmeediat, näost-näkku suhtlemist teistega või kirjavahetuse teel.

 

Võrdlus

Õppijad saavad kasu kokkupuutest eri poliitiliste arvamustega. Õppijad võrdlevad sageli tundmatut tuttavaga ja hindavad tundmatut "veidraks", "kehvemaks" või isegi "tsiviliseerimatuks". Õpetajad peavad olema teadlikud sellisest väärtuste võrdlemisest ja asendama selle mõistmise võrdlemisega, mis seisneb sarnasuste ja erinevuste nägemises hinnanguvabalt ja teise vaatenurka arvestavalt.

 

Analüüs

Sarnasuste ja erinevuste taga on selgitused poliitilise veendumuse erinevuste kohta. Vahendajad saavad oma õppijaid toetada analüüsimaks seda, mis võib peituda teiste tegevuste ja sõnade taga. Seda on võimalik saavutada näiteks kirjalike või audio-/videoallikate põhjaliku arutelu ja analüüsi abil, kasutades uuringupõhiseid meetodeid.

 

Mõtisklemine

Võrdluse, analüüsi ja kogemustega peavad kaasnema aeg ja ruum mõtisklemiseks ning kriitilise teadlikkuse ja mõistmise arendamiseks. Vahendajad, eriti mitteformaalses ja formaalses hariduses, peavad tagama, et selline aeg ja ruum oleks võimaldatud tahtlikult ja kavandatult.

 

Tegevus

Mõtisklemine saab olla ja peaks olema aluseks tegevusele dialoogi kaudu teistega suhtlemiseks ja teistega koostöö tegemisse kaasamiseks. Vahendajad võivad edendada poliitilist arutelu ja julgustada valimistel osalemist.

 

Allikas kohandatult: Chapter 2, Council of Europe, Reference Framework of Competences for Democratic Culture: Volume 3 Guidance for implementation(välislink)

 

Täiskasvanuharidus ei saa loomulikult üksi poliitilise osaluse vähenemise probleemi lahendada ning kiireid lahendusi ei ole. Kuid Euroopa Nõukogu töö arendamine ja kasutamine pakub lootustandvat tulevikuperspektiivi.


Andrew McCoshan on töötanud Euroopas hariduse ja koolituse alal juba üle 30 aasta akadeemilise uurijana ja konsultandina. Praegu on ta Iirimaal Dublini Linnaülikooli Haridusliku ebavõrdsuse keskuse vanemteadur.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn
Refresh comments Enable auto refresh

1 - 1 as 1 á dtaispeáint
  • Teodor GHITESCU's picture
    Pedagogia europeana orientează educația spre consolidarea unui stat federal, numit Uniunea Europeana, care funcționează, de la înființare, în ilegalitate constituțională. În aceste condiții (lipsa legitimității juridice validate de majoritatea populației) nu se poate vorbi de democrație, ci de antidemocrație, în care o minoritate dictează legi împotriva majorității populației (controlul privat asupra intereselor publice, conform proiectului constituției UE, respins de singurele 3 referendumuri organizate).
    Aceasta dogmatizare politica a educației alterează profund gândirea noii generații spre adevărata democrație: guvernarea în slujba majorității populației și nu în slujba unei minorități bogate, lacome și sadice, adică o întoarcere a filosofiei de viață spre evul mediu, nu spre rezultatele științei și tehnologiilor din mileniul III!
    Mai mult, conținuturile educației sunt orientate spre o economie autodistructivă (după teoria economică marginalistă, un sofism malefic), împotriva rezultatelor științelor fundamentale și a celor destinate conducerii științifice socioeconomice, bazate pe filosofia de vârf a cunoașterii: filosofia sistemică (având două curente, realist - teoria Jay Forrester, accesibilă oricărui absolvent de liceu și cibernetică - Norbert Wiener, accesibilă doar celor cu pregătire matematică superioară și în programarea calculatoarelor).
    Spre abordarea sistemică realistă a cunoașterii se orientează tot mai multe științe socioeconomice, inclusiv pedagogia. Iată o scurta sinteză a ceea ce ar trebui să învețe dascălii (formatorii) pentru a nu-și mai manipula discipolii: https://www.academia.edu/38067783/Presentation_The_Systemic_Pedagogy_and...