chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Plateforme électronique pour l'éducation et la formation des adultes en Europe

Ressources

| 11 avril 2020
| par Katre Savi

The final seminar of European Agenda for Adult Learning 2015-2017 took place on 31 October 2017  in Tallinn, Estonia.

Activities of the project had been targeted at increasing the willingness of parents of young children (up to the age of 7) with lower levels of education and outdated skills to return to formal education. For further information of the project please VISIT. 

Ressources

| 11 avril 2020
| par Katre Savi

Projekti "AGENDA - Euroopa täiskasvanuhariduse tegevuskava" lõpuseminar toimus 31. oktoobril 2017 Tallinnas.

Seminaril tutvustati sihtrühmani jõudmise keerulisi teid ning jagati osalejate ja korraldajate kogemusi. Arutleti selle üle, kuidas õnnestus projekti algfaasis väljatöötatud kontseptsiooni "Võrdsed võimalused väikelaste vanematele elukestvaks õppeks" levitamine ja infoseminaride läbiviimine lasteaedades. Mõtiskleti selle üle, kuidas tekkinud võrgustikku laiendada ja veelgi efektiivsemat koostööd teha.

Ressources

| 11 avril 2020
| par Katre Savi

XXI Täiskasvanuhariduse foorum toimus 26. oktoobril 2017.a. Tallinnas ning fookuses olid erinevatest põlvkondadest õppijad.

Foorumil otsiti vastuseid aktuaalsetele haridusküsimustele ning prooviti leida lahendusi elukestva õppe ja täiskasvanuhariduse probleemidele. Ühtlasi arutati, kuidas saab koolitaja kiiresti arenevas ühiskonnas täita erinevatest põlvkondadest õppijate ootusi – milliseid metoodikaid selleks kasutada ning kuidas uusi lähenemisi rakendada. Foorumi peaesinejateks olid oma valdkonna tipud.

Ressources

| 11 avril 2020
| par Katre Savi

EPALE Eesti keskuse korraldatud III koolitajate mitte-konverents toimus 11. mail 2017 Tallinnas, konverentsi läbivaks teemaks oli kogukond. Mitte-konverentsi formaat võimaldab praktikutel omavahel kohtuda ja arutada neid kõnetavatel teemadel.

Mitte-konverentsi teemade sissejuhatuseks ja paremaks häälestuseks jagasid mõtteid sotsiaalantropoloog Aet Annist (Tartu Ülikool) ja andragoog ning haridustehnoloog Veronika Tuul (eu-LISA, Tallinna Ülikool), konverents jätkus aruteludega aktuaalsetel teemadel, mida toetasid vastava teema eksperdid.

Vaata videosalvestusi:

Ressources

| 11 avril 2020
| par Katre Savi

XX täiskasvanuhariduse foorum "Paremad oskused = kindel investeering" toimus 21. oktoobril 2016 Tallinnas Täiskasvanud õppija nädala raames.

Foorumi teemaks oli täiskasvanute madalad oskused, sh põhioskused (kirja-, arvutus- ja digitaaloskused). Kuna madalad oskused on üheks takistuseks hariduse omandamisel ja tööjõuturule sisenemisel ning seal püsimisel, on tegemist riiklikult prioriteetse teemaga. Tööalane konkurentsivõime sõltub oskuste kvaliteedist.

Ressources

| 11 avril 2020
| par Kadi Kass

Nii Eestis kui ka mujal maailmas on suureks probleemiks noorte inimeste töötuse määr, mis võib olla tingitud erinevatest sotsiaalsetest ja majanduslikest aspektidest. On noori, kes on ise valinud tegevusetuse ning on noori, kellel on olnud negatiivseid kogemusi haridusteel ja/või tööl, mis on neid sellisesse olukorda viinud. Eelkirjeldatud noori nimetatakse ühise ’’tegevusetuse’’ määraja järgi NEET-noorteks. (Kasearu, Trumm, 2013.).

Ressources

| 11 avril 2020
| par Altheo VALENTINI

The COVID-19 outbreak in Europe and the necessary national measures taken to tackle the spread of the virus may cause significant disruption to the provision of education and training and to the opportunities for learners, teachers and educators to travel across the European Union (EU).

Online tools – like many digital tools (online and offline) – can serve different educational purposes:

Ressources

| 11 avril 2020
| par RASA POCEVIČIENĖ

Nuotolinis mokymas(is) daugeliu atvejų – o ypač šiandienos kontekste – yra viena iš optimaliausių priemonių, galinčių ne tik užtikrinti mokymosi pasiekiamumą ir kitas mokymosi galimybes kiekvienam besimokančiajam, bet ir padaryti tai labai kokybiškai. Čia nesunkiai galima užtikrinti ir mokymosi autonomiškumo bei individualizavimo ar net personalizavimo principus.

Ressources

| 10 avril 2020
| par Kadi Kass

Magistritöö eesmärgiks on uurida, kuidas kogevad täiskasvanud foorumteatrit ning kas ja kuidas on foorumteatri kogemus seotud õppimisega. Uurides täiskasvanute õpikogemusi foorumteatrist, loob see suuremat tõenduspõhisust foorumteatri meetodile, võimaldades seeläbi ka suuremat kasutamist täiskasvanuhariduse valdkonnas. Magistritöös püstitatud probleem tuleneb teadmise puudumisest, milline on täiskasvanute kogemus foorumteatrist.

Ressources

| 10 avril 2020
| par Kadi Kass

Karjäär - see on inimese elu (Peavy, 2002; Savickas, 2008) ning karjäärinõustamine aitab otsida vastust küsimusele, kuidas soovitakse oma elu elada (Schedin, 2007), milleks tõlgendatakse nõustamisel indiviidi elus olulisi kogemusi, luuakse uusi kogemusi, et indiviidid mõistaks endale ainuomaseid valikuvõimalusi, mille kaudu tõelist iseennast oma elus teostada (Savickas, 2008, 111).

Ressources

| 10 avril 2020
| par Kadi Kass

Õppimine töö otsimise kontekstis eeldab tööd otsivalt inimeselt õppimist toimetulemiseks uue olukorraga ja uue töö leidmiseks vajaminevate teadmiste ja oskuste omandamist. Ühe võimalusena pakutakse täiskasvanutele tööturuteenuseid Eesti Töötukassas, mille läbi toetatakse õppimist ning selle läbi töö leidmist, arvestades erinevate tööotsijate individuaalsete vajadustega.

Ressources

| 10 avril 2020
| par Fulvio Grassadonio

Brave New Words: innovative educational tools for training and teaching people with Special Learning Disorders- Project number: (2019-1-PL01-KA204-064981) is a project aimed to create innovative learning pathway that increase the quality of the work of educators and staff members dealing with students with Special Learning Disorders (SpLD), using 3D Printing and Augmented Reality (AR).

 

Ressources

| 10 avril 2020
| par Kadi Kass

Vabatahtlik tegevus on inimese professionaalses, vaimses ja sotsiaalses arengus suure positiivse tähtsusega (Wilson & Son, 2012; Musick & Wilson, 2007), sest tegevuse käigus omistab vabatahtlik saadud kogemustele tähendusi. Eelistatakse öelda, et vabatahtlikuna tegutsetakse esmajärjekorras soovist kedagi aidata või toetada, kuid enamjaolt on vabatahtlikuna tegutsemine kannustatud soovist mõnda oskust arendada või uusi teadmisi saada. (Praxis, 2012) Uurimuse eesmärgiks on mõista vabatahtliku tegevuse kogemuste tähendusi vabatahtlikele.

Ressources

| 10 avril 2020
| par Katre Savi

Sisekoolituse konverents 2018: Mida peab teadma täna, et olla valmis homseks? toimus 23. novembril 2018 Tallinnas. 

Konverentsil keskenduti sellele, mida peab teadma, et käia sisekoolitustega ajas kaasas ning kindlustada tulemuslikud sisekoolitused ka homme.

Vaata konverentsi ettekannete videosalvestusi:

Ressources

| 10 avril 2020
| par Kadi Kass

Antud magistritöö toetub Bourdieu (1988), Meadi (1934), Bergeni ja Luckmanni (1994), Biesta, Jamesi ja Hodkinsoni (2007; 2011), Potteri ja Wetherelli (1996), McKenzie (2005), Burri (2015) käsitlustele. Teoreetilises raamistikus tuginetakse kultuurisotsioloogilisele lähenemisele, sümboolse interaktsionismi teooriale ja minakäsitusele, sotsiaalkonstruktivismi ideele ning õppimiskultuuri käsitlusele.

Ressources

| 10 avril 2020
| par Katre Savi

XVI täiskasvanud õppijate foorum ÕPPIMINE – KINGITUS ISEENDALE JA 100 - AASTASELE EESTILE toimus 9. novembril 2018 Tallinnas.

Täiskasvanud õppijate foorumil (TÕF) said kokku maakondade tunnustatud õppijad, täiskasvanute gümnaasiumide õpilaste esindajad ja õppijate liikumise toetajad.

Vaata XVI Täiskasvanud õppijate foorumi salvestust siit või foorumi sessioonide videosalvestusi allpool olevatelt linkidelt:

Foorumi sessioonid:

Ressources

| 10 avril 2020
| par Kadi Kass

Magistritöö eesmärk on uurida eesti keele ja kultuuri tundmise klubis (edaspidi keeleklubi) osalejate kogemusi õppimisest ja selles klubis osalemisest. Täiskasvanuõppimist uurinud autorid (Palmen, 2017; Dewey, 1997; Jarvis, 1998; Lindeman, viidanud Jõgi, 2013) rõhutavad eelnevate kogemuste kasutamise tähtsust õppetöös, sest õppimine algab alati millegi kogemisest. Kogemus on õppimisega lahutamatult seotud ning ilma kogemuseta/kogemiseta õppimist ei toimu. Täiskasvanu läheb õppima, kui on tekkinud vastuolu varasemate kogemuste ja uute teadmiste vahel (Jarvis, 2004).

Ressources

| 10 avril 2020
| par Katre Savi

Sisekoolituse konverents 2017: Miks ühed süsteemid toimivad? toimus 24. novembril 2017 Tallinnas. 

Konverentsi eesmärk oli teadvustada sisekoolitust kui arendustegevust, mis vajab tulemuslikkuse saavutamiseks ja tasakaalu hoidmiseks süsteemset lähenemist ning järjepidevat arendamist.

Vaata konverentsi ettekannete videosalvestusi:

Avasõnad. Milline mõtlemine annab süsteemsuse? Tauri Tallermaa koolitaja ja mälutreener

Ressources

| 10 avril 2020
| par Kadi Kass

Magistritöö eesmärk on uurida ja mõista, kuidas kirjeldavad vähenenud töövõimega täiskasvanud oma kogemusi õppimisest. Sisenedes tööturule ja õppima, kohtuvad vähenenud töövõimega täiskasvanud erinevate probleemidega, näiteks eelarvamused, teadmatus, müüdid ja hirmud (Puudega inimeste…, 2014). Mõnikord neid ka haletsetakse, kahjustades sellega nende minapilti ja positsiooni ühiskonnas (Kuusik, Davidjants, & Papp, 2016). Igaüks peab tundma, et ta on oodatud ja vajalik ühiskonnaliige just sellisena, nagu ta on (Aaviksoo, 2008).

Ressources

| 10 avril 2020
| par Kadi Kass

Käesoleva tegevusuuringu sisuks on juhendava autobiograafia meetodi kasutamine inglise keele õppes, mis on suunatud eakatele. Tegevusuuringu aluseks toetutakse Birreni ja Cochran (2001) Mertleri (2013), McAteeri (2013), Johnsoni (2008) seisukohtadele.

Uurimisküsimus tuleneb keeleõpetamise kogemusest ja tegevusuuringu ideest kasutatud uut lähenemist ning uurida selle mõju. Keeleõppes kasutati juhendava autobiograafia meetodit, mis kohandati eakate õppegrupis. Tegevusuuringu strateegia aitab uut meetodit katsetada ja selle mõjusid hinnata.

Ressources

| 9 avril 2020
| par Kadi Kass

Lähtudes transformatiivse õppimise teooria rajajast, Jack Mezirow’st, on kogemus õppimise eeldus. “Transformatiivne õppimine hõlmab uurimist, kahtlemist, tõendamist ja kriitilist lähenemist juba olnud kogemuste mõtestamisel” (Cranton, 2016). Täiskasvanud õppija läheneb uutele kogemustele eelnevatest lähtuvalt. Eelnevate kogemuste tõlgendamine loob eeldused ja ootused, millega õppija uutele kogemustele läheneb. Need eeldused ja ootused tuginevad tähendusstruktuuridele, mida õppija on eelnevaid kogemusi tõlgendades ja mõttestades loonud.

Ressources

| 9 avril 2020
| par Eugenia Villanueva
Un evento tan impactante como es el confinamiento durante varias semanas puede tener consecuencias a varios niveles. El punto de partida es reconocer y considerar las que pueden afectar a docentes, alumnos y familias para así encontrar recursos que permitan una mejor gestión emocional de las situaciones y puedan favorecer el desarrollo de la actividad educativa no presencial durante este tiempo.

Ressources

| 9 avril 2020
| par Metka Bahlen Okoli

PYLE, Post-YU za emancipacijo učenja, je bil projekt strateškega partnerstva na področju izobraževanja odraslih za razvoj novih orodij in modelov za krepitev moči učečih se v Post-YU regiji in za spodbujanje avtonomnih zaposlitev mladih v zgodnji odraslosti. V tokratnem prispevku želimo z vami deliti uporabne rezultate projekta. 

Ressources

| 9 avril 2020
| par Kadi Kass

Õppimise kui ka töö kontekstis peetakse üha olulisemaks inimeste rahvusvahelist kompetentsust. Erinevate programmide näol on loodud mitmeid rahvusvahelisi enesetäiendamise võimalusi ning nendes osalemise aktiivsus on näitamas tõusvat trendi (Zhou, Jindal-Snape, Topping, Todman, 2008; Raikou & Karalis, 2010; Onorati & Bednarz, 2010). Mida suurem hulk õppijaid saab mitmekultuurilises õppeolukorras õppimise kogemuse, seda enam kogetakse ka raskusi kohanemisel.

Ressources

| 9 avril 2020
| par Kadi Kass

Kõrgem haridustase annab puudest tingitud erivajadustega inimestele võimaluse teha eluteel ja tööturul teadlikumaid valikuid (Leinbock ja Sakkeus, 2014, 45; Quick, Lehmann ja Deniston, 2003, 816). Erivajadustega täiskasvanutest on ebaproportsionaalselt vähesed kõrgharidusega (Töövõimetoetuse seaduse mõjuanalüüs, 2014, 126), samas on erivajadustega üliõpilased kiirelt kasvav sihtrühm Eesti kõrghariduses (Erivajadustega tudengite stipendiumid, 2010 ja 2014).

Ressources

| 9 avril 2020
| par Kadi Kass

Eesti kõrgharidusõppe korraldust reguleerivad õigusaktid (Kõrgharidusstandard (2008), Ühtne hindamissüsteem kõrgharidustasemel, koos diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimustega (2009) jt) näevad ette, et hindamine Eesti kõrgkoolides toimub sotsiaalkonstruktivistlikust ehk õppimist toetavast õpikäsitusest lähtuvalt.

Pages

S'abonner à EPALE RSS