Resource Details
RESSOURCE

Mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtmise võimalused Eesti haridus- ja kutsesüsteemis rahvusvahelisele praktikale toetudes

1. juulil 2020 võeti vastu Euroopa oskuste tegevuskava, mille üheks algatuseks on mikrokraadide kasutuselevõtu, nende läbipaistvuse ja kvaliteedi toetamine terves Euroopa Liidus. Ka Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–20352 esimese strateegilise eesmärgi „õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel“ järgi on lähitulevikus olulised märksõnad elukestev õpe ja paindlikud individualiseerimist võimaldavad õpiteed. „Vähenevad selged piirjooned formaal-, mitteformaal- ja informaalõppe vahel ning ka üld- ja kutsehariduse vahel. Õpivõimaluste paindlikumaks muutmisel on oluline käsitada huviharidust terviklikult, kavandades seda elukestvana. Õppija peab saama oma õpitee kujundada vastavalt vajadusele ja võimetele, õppides muu hulgas väiksemate moodulite või õpiampsudena, mida saab arvestada formaalhariduse õppekava osana.

Kuigi mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõttu ja toetamist on kirjeldatud mitmes Eestile väga olulises kavas ja suunises, sh „Haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035“, ei ole seni analüüsitud teiste riikide kogemusi ja parimaid praktikaid mikrokvalifikatsioonide kasutamisel ja reguleerimisel. Ka ei ole põhjalikult analüüsitud Eesti kutse- ja haridussüsteemi valmisolekut mikrokvalifikatsioone ehk õpiampse pakkuda ning seda, milline võiks olla mikrokvalifikatsioonide sisu Eesti kontekstis.

Selle uuringu eesmärk ongi analüüsida välisriikide praktikat mikrokvalifikatsioonide pakkumise reguleerimisel ja kasutamisel ning sellele analüüsile ja Eesti ekspertide hinnangutele toetudes kirjeldada Eesti võimalusi mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtmiseks haridus- ja kutsesüsteemis. Kõigepealt antakse lühike ülevaade uuringus kasutatud metoodikast, seejärel on teiste riikide mikrokvalifikatsioonide praktikaid võrdlev peatükk, kus esitatakse lühiülevaade erinevate riikide süsteemidest ning kirjeldatakse võrdlevalt mikrokvalifikatsioonide rakendamist erinevate aspektide kaudu. Kolmandas peatükis antakse ülevaade Eesti olukorrast ja mikrokvalifikatsioonide rakendamise plaanidest ning analüüsitakse erinevate mikrokvalifikatsioonidega seotud rakendusvõimaluste sobivust Eesti konteksti, sh erinevate võimaluste plusse ja miinuseid.

Uuringu teostas MTÜ Balti Uuringute Instituut Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel.

Resource Details
Balti Uuringute Instituudi logo.
Resource author
Balti Uuringu Instituut, Kats Kivistik, Mart Veliste, Maarja Käger, Robert Derevski
Type de ressource
Études et rapports
PAYS
Date de publication
Langue du document
Login (0)
Étiquettes

Want to add a resource ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new resource!