chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Plateforme électronique pour l'éducation et la formation des adultes en Europe

Ressource

Õppejõudude kirjeldused teadmisest ja selle kujundamise võimalustest

Langue: ET

Posté par Kadi Kass

Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas kirjeldavad õppejõud teadmise loomise olemust ja mis on need tegurid, mille kaudu nähakse võimalust teadmisloome protsessi kujundada. Eesmärgi täitmiseks püstitati neli uurimisküsimust:

  • Kuidas mõtestavad õppejõud teadmise olemust?
  • Mis õppejõudude hinnangul soodustab/takistab teadmise loomist?
  • Kuidas mõtestavad õppejõud õpikeskkonda?
  • Millest lähtuvad õppejõud õppetöö planeerimisel?

Uurimuse teoreetiliseks raamistikuks on teadmise ja õppimise kui teadmise loomise protsessi erinevad käsitlused. Teadmise käsitluse keskseks mudeliks on Bennet ja Bennet (2008b) lähenemine, mille kohaselt teadmisel eristatatekse kolme tasandit – pidmine (surface), pinnapealne (shallow) ja süvateadmine (deep). Teadmise loomise keskkonda käsitletakse õpikeskkonnana ning siin on olulisel kohal Postareff ja Lindblom-Ylänne (2008) käsitlus õppimiskeskse ja sisukeskse õpikeskkonna kirjeldustest, kus õpikeskkonda vaadeldakse läbi nelja aspekti – millisena näeb õppetöö läbiviija õpetaja, õppija, interaktsooni ja atmosfääri rolli õpikeskkonna kujundamisel.

Magistritöö jaoks koguti andmeid poolstruktureeritud intervjuudega, mis eriolukorrast tingituna tuli läbi viia digitaalsete kanalite vahendusel. Andmeanalüüs järgis uurimisküsimusi, jagades need kaheks peamiseks teemaks: kuidas intervjueeritud õppejõud käsitlevad teadmist ning sellega seonduvat (mida on teadmise loomiseks vaja, mis soodustab/takistab teadmise loomist) ja kuidas nad loovad oma õppijatele teadmise loomist toetavat õpikeskkonda.

Magistritöö tulemustest selgus, et intervjueeritud õppejõudude teadmise käsitlus langeb suures osas kokku teoreetilises osas kirjeldatud teadmise käsitlusega. Teadmist nähakse kui midagi enamat kui fakti meelde jätmist, kuigi fakti mäletamine on teadmise loomise aluseks. Intervjuudest saadud materjali põhjal saab teadmist kujutada kolmetasandilise püramiidina, kus alumisel astmel on arusaamine, sellest samm kõrgemal on teadmise rakendamine (situatsioonis, mille jaoks see teadmine on mõeldud) ning kõrgeim teadmise tase on süntees ehk uue teadmise loomine varasematest teadmistest. Teadmise loomise eelduseks on teadmise looja huvi/motivatsioon ning varasemad teadmised. Teadmise loomise soodustajana nähakse keskkonnast tulenevaid tegureid – vaimse, füüsilise ja sotsiaalse õpikeskkonna aspekte.

Oma õppijatele õpikeskkonna loomise kirjeldamisel oli märgata nii õppimiskeskse kui materjalikeskse õpetamislähenemise valdkonda kalduvaid kirjeldusi, intervjueeritavad kirjeldasid õpikeskkonna loomisel rohkem vaimse ja sotsiaalse õpikeskkonna tegureid. Õppijate motiveerimine, grupiks moodustamine ning teadmise loomist soodustava füüsilise keskkonna loomine on märksõnad, millele kirjelduste põhjal oluliselt tähelepanu ei osutata, kuid millega teadlikult ja sihipäraselt tegeledes oleks võimalik parendada vaimset ja sotsiaalset õpikeskkonda.

Õppijatega samas füüsilises keskkonnas viibimise vajadus sotsiaalse ja vaimse õpikeskkonna mõjutamiseks tuli intervjuudest eriti selgelt esile kui kirjeldati eriolukorast tingitud distantsõppe korraldamisega seotud olukordi. Samas toodi eriolukord välja kui tõukejõud uute õpetamislahenduste proovimiseks.

Käesoleva töö oluliseks piiranguks on see, et intervjuud viidi läbi Sotsiaalvaldkonna ühe struktuuriüksuse õppejõududega, mistõttu ei saa tulemusi laiendada Sotsiaalvaldkonnale ega Tartu Ülikoolile laiemalt. Laiemate üldistuste tegemiseks selle kohta, kuidas Tartu Ülikooli õppejõud kirjeldavad teadmise loomist ja mille kaudu näevad võimalust teadmisloome protsessi kujundada, oleks vaja koguda täiendavat materjali teistest struktuuriüksustest ja valdkondadest. Selleks, et anda konkreetset hinnangut, kas õppejõud on pigem õppimiskeskse või materjalikeskse õpetamislähenemisega, on vaja koguda täiendavat informatsiooni nende reaalselt kasutatavate õppemetoodikate kohta.

Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö on avaldatud TÜ digitaalarhiivis DSpace.  

Auteur(s) de la ressource: 
Annika Jalak
Date de publication:
Vendredi, 12 Juin, 2020
Langue du document
Type de ressource: 
Études et rapports
Pays:
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email