chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Plateforme électronique pour l'éducation et la formation des adultes en Europe

Ressource

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava üliõpilaste infopädevuse omandamise kogemused ja seotud oskuste kasutuspraktikad kõrgkooli õpingute jooksul

Langue: ET

Posté par Kadi Kass

Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava üliõpilaste infopädevuse omandamise kogemused ning nende hinnang oma oskuste rakendamisele kõrgkooli õpingute jooksul. Eesmärgi saavutamiseks otsisin vastuseid järgmistele uurimisküsimustele:

  • Millised on üliõpilaste kogemused infopädevuse omandamisel ja kasutamisel?
  • Millised probleemid tekivad üliõpilastel seoses infopädevusega?
  • Millise hinnangu annavad üliõpilased kõrgkoolis infopädevuse õpetamisele?
  • Kuidas seostavad üliõpilased kõrgkoolis omandatavat infopädevust töökeskkonnaga?

Magistritöö teoreetiliseks raamistikuks on sotsiaalne konstruktivism.

Uuringu tulemustest selgus, et kõrgkooli astudes on üliõpilaste infopädevuse tase ning eelnev kokkupuude teadusinformatsiooniga väga erinev. Vastavalt sellele kujunes I kursusel läbitava infopädevuse õppe raskusaste. Õppele järgnevas käitumises joonistusid välja kaks käitumismustrit: üliõpilased, kes asusid koheselt iseseisvate tööde tarbeks ka ilma otsese nõudeta teadusinformatsiooni otsima ning need, kes seda ei teinud. Üliõpilased leidsid, et nende infootsingu oskused arenesid tänu harjutamisele ja katsetamisele. Nendel üliõpilastel, kes oskusi ei rakendanud, need ununesid ning hiljem, kui teadusinformatsiooni kasutamist nõudma hakati, tuli need iseseisvalt uuesti meelde tuletada. Uuringu tulemustest selgus, et suurimate probleemidena seoses infopädevusega tuuakse välja puudulikku keeleoskust ning teadusartiklitele juurdepääsu piiranguid. Puuduliku keeleoskuse tõttu ei suuda üliõpilased leida sobivaid märksõnu ning artikleid analüüsida ning täistekstidele juurdepääsu piirangute tõttu ei leita piisavalt kvaliteetset materjali. Vaadeldes üliõpilaste infopädevuse kogemusi läbi seitsme samba võib 53 öelda, et areng on toimunud kõikides sammastes. Kõige enam tunnetavad üliõpilased oma arengut „planeeri“ ning „kogu“ sambas, mis on seotud infootsingu strateegiatega. Intervjuudest selgus, et üliõpilased on õppinud märksõnu kombineerima, kasutavad infootsinguks erinevaid strateegiaid ning sooritavad otsinguid mitmes andmebaasis paralleelselt. Kõige keerulisemaks hinnatakse „esita“ samba oskused, kus tekitab probleeme teadustööle sobiva sidusa ning keeleliselt korrektse teksti moodustamine. Hinnates oma valmisolekut lõputöö kirjutamiseks jagunevad üliõpilased kaheks: need, kes leiavad, et nende infopädevuse tase on piisav ja nad tunnevad ennast enesekindlalt ning need, kellel esinevad veel mõningad probleemid ning nad tunnevad mõne töö kirjutamise etapi suhtes ebakindlust.

Üliõpilaste hinnang infopädevuse õpetamisele kõrgkoolis on üldjoones positiivne. Nad toovad välja, et I kursusel on infopädevuse õppe maht küllaldane, küll aga sooviksid nad kõrgkooli jooksul veel täiendavat kursust, mis aitaks oskusi meelde tuletada ning täiendada. Üliõpilaste sõnul võiksid õppejõud järjekindlamalt nõuda teadusinformatsiooni kasutamist ning korrektset viitamist. Hetkel meditsiinivaldkonnas töötavad üliõpilased leiavad, et nende töö on praktiline ning neil ei ole tarvis teadusinformatsiooni hankida, kuid nendivad, et kui seda peaks vaja olema, siis on neil vajalikud oskused olemas. Üliõpilased, kes ei tööta, peavad infopädevust väga oluliseks ning leiavad, et töökeskkonnas tuleb tegeleda enese arendamisega ning tähtis on olla kursis uuemate teooriatega.

Uuringu põhjal võib järeldada, et kõrgkoolis läbiviidav õppekavasse integreeritud infopädevuse õpe on üliõpilastele sobilik ning ei vaja suuri muudatusi. Ettepanekuna soovitan siiski pakkuda neile üliõpilastele, kes seda soovivad, täiendava õppe võimalusi, sest ehkki üliõpilased tunnistavad, et vajaksid vahel abi, siis personaalselt seda küsima ei minda. Samuti tuleb hoolitseda selle eest, et infopädevust toetavad juhendmaterjalid oleksid uuendatud ning üliõpilastele kättesaadavad.

Kuna uuringutes on välja toodud, et üliõpilased hindavad oma oskusi kõrgemalt, kui need tegelikult on, siis järgmise etapina soovitan uurida lõpukursuste üliõpilaste oskusi testiga, et näha, kas need ka reaalselt vastavad kõrgkooli lõpetamiseks nõutavale infopädevuse tasemele.

Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö on avaldatud TÜ digitaalarhiivis DSpace.   

Auteur(s) de la ressource: 
Ehtel Tuisk
Date de publication:
Mercredi, 21 Juin, 2017
Langue du document
Type de ressource: 
Études et rapports
Pays:
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email