chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Plateforme électronique pour l'éducation et la formation des adultes en Europe

Ressource

Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: VEE- JA JÄÄTMEMAJANDUS NING KESKKOND

Langue: ET

Posté par Katre Savi

Vee- ja jäätmemajanduse ning keskkonna valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoos (OSKA) valmis 2019. aasta sügisel.  Uuringus käsitletakse vee- ja jäätmemajandust, saastekäitlust, keskkonnakorraldust ja -kaitset, sh looduskaitset ning keskkonnajuhtimist. Tegemist on valdkonnaga, mis karmistuva keskkonna- ja kliimapoliitika tõttu mõjutab kogu majanduse käekäiku ja inimeste igapäevaelu.

Vee- ja jäätmemajanduse ning keskkonna valdkonna ettevõtetes ja organisatsioonides töötab ligi 5800 inimest, neist keskkonnakorralduses ja kaitses 41%, jäätmemajanduses 36% ning veemajanduses 23%.

Täienduskoolitus

Üleilmsete trendide ning valdkondliku poliitika mõjul on töökeskkond ja töö sisu pidevas muutumises ning elukestvas õppes peavad osalema kõik VJK valdkonna põhikutsealade esindajad. Lisaks on mitmeid kutsealasid, kus enesetäiendamise vajadus tuleneb ka seadustes jm regulatsioonides kehtestatud nõuetest (nt veevarustus- ja kanalisatsiooniinsenerid, keskkonnamõjude hindamise juhteksperdid jt).

Veemajanduse alavaldkonnas pakuvad täiendusõpet kõrgkoolid (TTÜ, EMÜ, TTK), kutseõppeasutused (nt Järvamaa KHK, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Kopli Ametikool, Ida-Virumaa KHK), üksikud erakoolitusasutused ning ka erialaliidud (nt EVKIS, EVEL). Lisaks on Keskkonnaministeeriumi tellimusel juba aastaid korraldatud lühikesi, 2-nädalasi reoveepuhasti operaatori täienduskoolitusi, millega on plaanis jätkata.

Jäätmemajanduse alavaldkonnas on kõige tunnustatumaks täienduskoolituste pakkujaks Eesti Jäätmekäitlejate Liit, uue nimega Eesti Ringmajandusettevõtete Liit (ERMEL). Avatud õppe kaudu on võimalik üksikuid jäätmemajandusega seotud ainekursusi läbida kõrgkoolide tasemeõppekavades (nt TTÜ, EMÜ, TTK). Kutseõppe- ja erakoolitusasutuste täienduskoolitustel saavad oma erialaseid oskusi täiendada eelkõige jäätmeveo autojuhid ja masinajuhid.

Keskkonnakorralduse ja -kaitse alavaldkonna kutsealade töötajatel on rohkem võimalusi üldoskuste ning IKT-alaste oskuste täiendamiseks (vastavaid täienduskoolitusi pakuvad nii koolid kui ka erakoolitusasutused, sh nt geoinformaatikaettevõtted). Erialaseid teemakoolitusi pakutakse vähem – peamisteks võimalusteks on ülikoolide avatud õppe kaudu üksikutel ainekursustel osalemine või üksikud täiendõppekursused kõrgkoolides. Levinud enesetäiendamise viis on erinevatel erialastel seminaridel ja konverentsidel osalemine. Vähesel määral korraldavad täienduskoolitusi ja teemaseminare ka erialaühingud (nt EKJA, KeMÜ).

Täiendavate, paindlike täienduskoolituslahenduste loomine on aktuaalne kõigis VJK alavaldkondades: veevarustus- ja kanalisatsiooniinseneri kutse taotlemiseks ja taastõendamiseks (sh erinevate siduserialade lõpetajatele – nt üldehitus, tehnosüsteemide ehitus, keskkonnatehnoloogia jt), vee-ettevõtete tehnilise personali tehniliste baasoskuste nüüdisajastamiseks, valdkonna töötajate ohtlike jäätmete ning tööohutus- ja tervisekaitseteadmiste täiendamiseks ning KOV-i spetsialistide keskkonnateadmiste tõstmiseks. Suuremat tähelepanu vajaks info kättesaadavuse parandamine olemasolevatest täienduskoolitusvõimalustest, samuti täienduskoolituse sisu järjepidev uuendamine ja nüüdisajastamine.

Mitmetel VJK põhikutsealadel on karjääriteed suhteliselt avatud ning ümberõppe teel valdkonda sisenemiseks piisab ka väljaõppest töökohal (nt sortijad, masinajuhid, laborandid). Samuti on masina- ja pingioperaatoritel ning mehaanikutel laialdased võimalused töötamiseks nt vee- ja jäätmekäitlusettevõtetes. Veevärgilukksepa või veekäitlusoperaatori täienduskoolituse läbimine on suhteliselt kiire ja paindlik võimalus uue eriala omandamiseks, eriti juba varasema tehnilise haridusega inimestele. Kriitiliseks probleemiks jäätmemajanduses on jäätmeveo autojuhtide suur puudus. Arvestades, et töötamine jäätmekäitlusettevõttes jäätmeveo autojuhi või masinajuhina ei pruugi noorte karjääriotsustes olla esimene valik, võiksid ettevõtted vajaliku tööjõu leidmisel enam panustada täiskasvanute ümberõppele. Valdkonda tööle tulla soovijatele vajalike koolituste pakkumiseks on olemas head koostöövõimalused Töötukassaga.

Valdkonda läbivateks täienduskoolitusvajadusteks on keskkonnaõigusalaste teadmiste täiendamine, samuti vajavad arendamist töötajate keskkonnainfo ja -analüüside esitlemise ja kommunikatsioonioskused ning keskkonnaharidusalased oskused. Kasvab vajadus arendada üha laiemate sihtgruppide keskkonnateadlikkust, viia läbi keskkonnahariduslikke tegevusi ja koolitusi, pakkuda keskkonnaalast nõustamist. Keskkonnateadmiste ja -oskuste vajadus väljaspool keskkonna valdkonda kasvab kiirelt ning nõudlus erinevate valdkondade spetsialistidele mõeldud keskkonnasäästliku majandamise teemaliste täienduskoolituste järele suureneb.

Vee- ja jäätmemajanduse juhtidele on vajalikud nii üldiste juhtimiskompetentside kui ka majandus- ja finantsjuhtimisalaste teadmiste täiendamise võimalused. Üha olulisem on ka innovatsiooni- ja ettevõtte IT-protsesside juhtimise ning organisatsiooni teadmusjuhtimisega seotud kompetentside täiendamine, kuna valdkond vajab jätkusuutlikuks majandamiseks uuendusi ning tööjõu tarka planeerimist tulevikuks.

VJK valdkonna töötajate üldoskuste täiendõppe vajadused:

  • Analüüsioskused. Kasvavad andmemahud muudavad üha olulisemaks info analüüsimise ja valideerimise oskuse, arusaamise tõenduspõhistest lähenemistest, adekvaatsetel alustel põhineva võrdlusanalüüsi tegemise oskuse, parimate tehnoloogiate leidmise jne.
  • Esinemis- ja esitlusoskused. Head keskkonnainfo esitlemise oskused aitavad kaasa üldisele keskkonnateadlikkuse kasvule. Oluline on sõnumite edastamise oskus sihtrühmast lähtudes.
  • Suhtlemis- ja koostööoskused. Erinevate osapoolte ja avalikkuse kasvav kaasamine keskkonnapoliitika kujundamise protsessi muudab suhtlemis- ja koostööoskused võtmetähtsusega oskusteks.
  • Inimeste juhtimise oskused. Kasvava tööjõupuuduse olukorras on vajalike oskustega töötajate leidmine ja hoidmine üheks suuremaks proovikiviks organisatsiooni juhtimisel.
  • Projektijuhtimise oskused. Projektipõhine töötamine on VJK valdkonnas levinud (nt looduskaitseorganisatsioonides, keskkonnakonsultatsiooniettevõtetes jm).
  • IKT-oskused. Kasvav digitaliseerimine ja automatiseerimine (keskkonnainfo andmebaasid, GIS-rakendused, SCADA-süsteemid, keskkonnamõjude modelleerimine, suurandmete analüüs jne) suurendavad oluliselt vajadust IKT-alaste oskuste täiendamise järele.

--

Uuringu olulisemate tulemuste, lühiaruande, tervikteksti ja infograafikaga, samuti ka tulevikutrendide ja teiste valdkondade uuringute tulemustel sõnastatud täienduskoolituse vajadustega tutvu Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA kodulehel.

 

Auteur(s) de la ressource: 
Yngve Rosenblad, Riina Tilk, SA Kutsekoda
Date de publication:
Mercredi, 4 Septembre, 2019
Langue du document
Type de ressource: 
Niveau national et politiques
Pays:
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email