chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Plateforme électronique pour l'éducation et la formation des adultes en Europe

Ressource

Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: SISETURVALISUS JA ÕIGUS (alavaldkond siseturvalisus)

Langue: ET

Posté par Katre Savi

Siseturvalisuse ja õiguse valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoos (OSKA) valmis kahes osas. Siseturvalisuse alavaldkonna uuring on siseturvalisuse ja õiguse valdkonna uuringu teine osa, mis koostati 2019. aastal ja avaldati 2020. a alguses.

Siseturvalisuse valdkonna kutsealadel töötab hinnanguliselt üle 12 500 inimese ehk umbes 2% kõigist Eestis hõivatutest. Hõive jaguneb umbes pooleks avaliku ja erasektori vahel.

Avalikus halduses on siseturvalisuse valdkonna suurim tööandja PPA, kus töötab ligi veerand põhikutsealadel hõivatutest, kokku ligi 3050 inimest. Arvukaim põhikutseala on siin patrullpolitseinikud, keda on umbes 1000. Järgnevad piirivalvurid ja uurijad, kumbki kutseala esindatud ligi 850 töötajaga. Piirkonnapolitseinike arv jääb 300 lähedale. Suuruselt järgmine on Päästeamet 15%‑ga valdkonna hõivest: põhikutsealadel töötab ligi 1900 inimest, kellest enamiku moodustavad päästjad ja päästetöö juhid (kokku u 1600 töötajat). Vanglateenistuse põhikutsealadel on hõivatud ligi 750 inimest, kelle arvele langeb umbes 6% valdkonna hõivest. MTA-s on põhikutsealadel hõivatud ligi 500 töötajat (4% valdkonna hõivest). Häirekeskuse päästekorraldajad koos logistikutega ning omavalitsuste korrakaitseametnikud moodustavad kumbki 1% valdkonna põhikutsealadel hõivatutest. Kokku on valdkonna põhikutsealade tööhõivest avaliku haldusega seotud 51% ja erasektoriga 49%.

Turvaettevõtted annavad tööd 43%-le siseturvalisuse valdkonna töötajatest, sh turvatöötajatele ja ‑juhtidele, keda on kokku üle 5400. Käesolevas uuringus on horisontaalselt käsitletud tuleohutusspetsialiste ja turvatehnikuid (kokku 6% valdkonna hõivest). Üheselt selget mustrit nende põhikutsealade seose kohta majandustegevusaladega ei olnud uuringu käigus võimalik tuvastada, kuid peale turvatöö tulid sagedamini esile seosed eriehitustööde, projekteerimise, kaubanduse ja koolitustegevusega. Samas on ilmne, et nii nende töötajate erialased oskused kui ka roll tööprotsessis on tihedalt seotud siseturvalisuse valdkonnaga.

Täienduskoolitus

Täiendusõppel on tähtis roll valdkonna töötajate (nt turvatöötajate, turvasüsteemide tehnikute, demineerijate) karjääriteede kujunemisel ja kvalifikatsiooni säilitamisel või parandamisel. Valdkonnas on põhikutsealasid, kuhu on võimalik kandideerida keskhariduse, muu kutse- või kõrghariduse ja varasema töökogemusega ning ümber õppida. Mitmekesine hariduslik taust on nt tolliametnikel, päästekorraldajatel ja logistikutel, päästeteenistuse spetsialistidel, turvatöötajatel ja turvajuhtidel.

Analüüsi käigus selgus, et peamised valdkonna täienduskoolituse arendusvajadused on järgmised:

  • Tööandjad soovivad lühendada töötajate väljaõppele kuluvat aega ning rakendada rohkem töökohapõhist väljaõpet (nt tolliametnike ja päästekorraldajate koolitamisel).
  • Seoses üleminekuga ennetuskesksele töömudelile kasvab psühholoogiateadmiste (sh suhtlemisoskus, inimeste tundmine, enesekehtestamise ja -juhtimise jm oskused) vajadus.
  • Turvatöö alal suureneb turvatehnikute täienduskoolituse vajadus ja väheneb turvatöötajate koolitusvajadus.
  • Turvatöö alal on puudu uute teenuste disaineritest, kes oskaksid uusi tehnoloogilisi võimalusi ja muutuvat turvaseadust arvestades pakkuda klientidele uusi turvateenuse lahendusi.
  • Kasvab vajadus valdkondlike IKT-d (nt digitõendid, küberturvalisus) ja infosüsteeme käsitlevate täienduskoolituste järele.
  • Droonilennutajate lihtsamate oskuste vajadus on koolitustega kaetud, kuid tehnoloogia arenedes suureneb valdkonnaspetsiifiliste oskuste (sh teiste mehitamata sõidukite juhtimine, taktikaliste andmete kogumine) ja kogutud andmete kasutamise koolituste vajadus.
  • Kasvab analüüsioskusi pakkuva täienduskoolituse vajadus. Sobivate koolitajatena nähti kõrgkoole – lisaks SKA-le nt Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli peamiselt IKT, psühholoogia, majanduse jt teemadel.
  • Valdkonnas tervikuna suureneb vajadus muu haridusega (majandus, IT, sotsiaaltöö jm) spetsialistide järele, kes läbivad teatud juhtudel (PPA ametnikud) ka politseiliste oskuste täienduskoolituse Sisekaitseakadeemias.

Valdkonna uue tööjõu vajadus hõlmab käesolevas uuringus kahte komponenti: vanuse tõttu tööturult lahkuvate ja töökohta vahetavate töötajate asendamise vajadust ning valdkonna põhikutsealadel hõivatute arvu kasvust või kahanemisest tingitud kasvu- või kahanemisvajadust. Asendusvajaduse hindamisel on kasutatud hõivatute vanusstruktuuril (ja teatud juhtudel ka tööstaažil) ning tööjõu voolavuse näitajatel põhinevat statistilist mudelit, kasvu- või kahanemisvajadust on prognoositud töökohtade arvu muutuse põhjal.

--

Uuringu olulisemate tulemuste, lühiaruande, tervikteksti ja infograafikaga, samuti ka tulevikutrendide ja teiste valdkondade uuringute tulemustel sõnastatud täienduskoolituse vajadustega tutvu Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA kodulehel.

Auteur(s) de la ressource: 
Terje Kaelep ja Anneli Leemet, SA Kutsekoda
Date de publication:
Jeudi, 16 avril, 2020
Langue du document
Type de ressource: 
Niveau national et politiques
Pays:
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email