chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Plateforme électronique pour l'éducation et la formation des adultes en Europe

Ressource

Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: KINNISVARATEENUSED

Langue: ET

Posté par Katre Savi

Kinnisvarateenuste valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoos (OSKA) valmisid 2019. aasta lõpus.

Uuringus käsitleti kinnisvarabüroode tegevust ning kinnisvara üürile andmist, haldus- ja korrashoiutegevust. Kinnisvara ja korrashoiu ettevõtetes töötab umbes 20 000 töötajat, neist ligi pooled on lihttöölised.

Täienduskoolitus

Üleilmsete trendide ning valdkondliku poliitika mõjul on töökeskkond ja töö sisu pidevas muutumises ning elukestvas õppes peavad osalema kõik kinnisvara (KV) valdkonna põhikutsealade esindajad. Lisaks on kutsealasid (nt kinnisvarahindajad, kinnisvarahaldurid), kus enesetäiendusvajadus tuleneb kehtestatud nõuetest.

Mitmel põhikutsealal (kahjuritõrjujad, pesumajaseadmete operaatorid) puudub tasemeõpe või on see alles hiljuti avatud (kinnisvaramaaklerid) või on väljaõpe suhteliselt kiire ja kutseoskused on võimalik omandada töökohal, mistõttu on suur osa valdkonna töötajatest omandanud erialased oskused ja teadmised mitteformaalses õppes.

Valdkonnas töötab palju vanemaealisi ning ametialale tullakse sageli tööle mõnelt teiselt erialalt vanemas eas, mistõttu on täiendus- ja ümberõppevajadus püsivalt suur. Koolitusvajadust kasvatab ka keskmisest suurem tööjõu voolavus – see puudutab eelkõige rohkearvulist puhastusteenindajate kutseala.

Korrashoiu ja haldamisega tegelevad sageli ka teiste valdkondade kutsealade töötajad, nt üheotstarbelistes hoonetes võib neid tööülesandeid täita büroojuht. Paindlikke kinnisvarahalduse ja korrashoiu täienduskoolituste võimalusi tuleks pakkuda ka töötajatele, kellele see ei ole põhitöö, kuid kelle osa tööülesandeid on seotud korrashoiu- ja haldusjuhtimisega. Ka puhastusteenuse kompetentsid on vajalikud laiemale töötajaskonnale, näiteks kaupluste või kohvikute teenindustöötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub tööruumides puhtuse ja korra tagamine. Seetõttu on korrashoiu ja haldamisega seotud oskusi ja täienduskoolitusi vaja laialdasemalt, mitte ainult põhikutsealal töötavatele inimestele.

Töötukassa ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kindlatele sihtrühmadele suunatud KV põhikutsealadega seonduvatel koolitustel õppis aastatel 2016–2018 enamik osalenuid puhastusteenindust. See on kõige suurema hõivatute arvuga põhikutseala ja sobib hästi ümberõppeks. Rohkem õppijaid oli veel kinnisvarahooldajatele, korstnapühkijatele ja maakleritele mõeldud koolitustel.

Valdkonna põhikutsealade töötajate väljaõppeks või teadmiste ja oskuste täiendamiseks sobivad ka teiste valdkondade koolitused. Ehituse oskustöötajatele mõeldud koolitustest sobivad kinnisvarahooldajatele näiteks torulukkseppade ja viimistlejate koolitused. Puhastusteenindajatele sobivad ka näiteks toateenindajate kursused, krundi hooldusega tegelevatele kinnisvarahooldajatele aiandus- ja heakorratöötaja kursused, kinnisvara tehnohooldajatele elektri- ja automaatikaalased baaskoolitused, kinnisvaramaakleri tööd aitavad teha müügi- ja fotograafiateadmised, tõstukijuhi koolitus võib olla vajalik näiteks kõrgustes eripuhastustööde tegijale.

Ekspertide hinnangul tuleks kinnisvara korrashoiu töötajatele pakutavate täienduskoolituste teemade valikule ja kvaliteedile rohkem tähelepanu pöörata, et need oleksid praktilisemad ning arendaksid töötajate teadmisi ja oskusi erialaselt.

Kinnisvara korrashoiu põhikutsealadel vajatakse ekspertide hinnangul täienduskoolitusi järgmistel teemadel:

  • Õigusteadmised. Karmistuvad regulatsioonid (sh energiatõhusus-, tervisekaitse- ja tuleohutusnõuded, omaniku kohustustega seotud nõuded), hangetel osalemine ja lepingute koostamine nõuavad valdkonda reguleerivate õigusaktide tundmist.
  • Tehnosüsteemide koostoimimise põhimõtted, sh baasteadmised automaatikast, ehitusspetsiifikast ja konstruktsioonidest. Varasemast keerukamate ja eripalgelisemate hoone tehnosüsteemide hooldamine eeldab laiemaid teadmisi eri tehnosüsteemide koostoimimise põhimõtetest (sh baasteadmisi automaatikast, ehitusspetsiifikast ja konstruktsioonidest). Vaja on teadmisi näiteks soojussõlmede ja ventilatsioonisüsteemide osade hooldusest, hooneautomaatika ja tehnosüsteemide toimimise loogikast, torutöödest (materjalid, isoleerimine, kanalisatsioonitööd), nõrkvoolusüsteemidest (sh automaatsed tulekustutussüsteemid) ja elektriohutusest.
  • Keskkonnasäästlikkus. Lisaks energiatõhususnõuetega arvestamisele tuleb olla teadlik energia ja ressursside säästmise võimalustest ja vajalikkusest. Kasvava tähtsusega on jäätmete nõuetekohane käitlemine.
  • Suhtluspsühholoogia ja enesekehtestamine. Suurema osa tööst moodustab suhtlemine, kokkuleppeid tuleb saavutada klientide, omanike ja teenuseosutajatega. Töös esineb sageli ettearvamatuid olukordi, tuleb olla valmis operatiivselt tegutsema ning probleemidele kiirelt reageerima ja neid lahendama.
  • Puhastuskeemia ja biotsiidide teadlik ja ohutu kasutamine. Järjest tähtsamaks muutub desinfitseerimine ning biotsiidide kasutamise oskus, et piirata ja takistada infektsioonide levikut.

Valdkonna muude kinnisvarateenuste põhikutsealadel vajatakse ekspertide hinnangul täienduskoolitusi õigusteadmiste ja müügitöö teemadel.

Tehnoloogia areng, kaughalduse ja digivahendite kasutamine, digitaalne protsesside haldamine ning automatiseerimine ja robotiseerimine mõjutab erineval määral kõiki valdkonna põhikutsealasid, mistõttu on üha vajalikumad IKT baasoskused ja valdkonnaspetsiifilised IKT-oskused.

Biotsiidide kasutamine. Töötajad, kes kasutavad igapäevategevuses biotsiide, peaksid läbima biotsiidide kasutamise koolituse.

--

Uuringu olulisemate tulemuste, lühiaruande, tervikteksti ja infograafikaga, samuti ka tulevikutrendide ja teiste valdkondade uuringute tulemustel sõnastatud täienduskoolituse vajadustega tutvu Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA kodulehel.

 

Auteur(s) de la ressource: 
Ingrid Lepik ja Mare Uiboupin, SA Kutsekoda
Date de publication:
Jeudi, 5 Décembre, 2019
Langue du document
Type de ressource: 
Niveau national et politiques
Pays:
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email