chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Plateforme électronique pour l'éducation et la formation des adultes en Europe

Ressource

Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: KULTUUR JA LOOMETEGEVUS II (audiovisuaalvaldkond, sõna ja keel, turundus ja kommunikatsioon, disain ja kunst, trükitööstus)

Langue: ET

Posté par Katre Savi

Kultuuri ja loometegevuse valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoos (OSKA) viidi läbi kahe uuringuna, mis mõlemad valmisid 2019. aasta teises pooles.

Kultuuri ja loometegevuse teises uuringus analüüsiti audiovisuaalvaldkonna, sõna ja keele, turunduse ja kommunikatsiooni, disaini ja kunsti ning trükitööstuse tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadust.

Uuringu fookuses on ligikaudu 14 000 hõivatut, kellest enim töötab turunduses ja kommunikatsioonis.

Täienduskoolitus

Kultuuri ja loometegevuse töökeskkond ning töö sisu on pidevas ja üha kiiremas muutumises ning elukestvas õppes ja täienduskoolituses peaksid osalema kõikide valdkonna põhikutsealade esindajad.

Täienduskoolitusi pakuvad nii erinevad koolitusfirmad ja õppeasutused kui ka Töötukassa erinevate koolituspartnerite toel. Levinud koolitusteks on keeleõpe, fotograafia, kujundamine, trükiettevalmistus ja tootedisain. Lisaks erialastele täienduskoolitustele on laialdaselt levinud ka erinevad info- ja kommunikatsiooni- (IKT) ja juhtimiskoolitused, ettevõtlusõpe ning isikuarengule orienteeritud koolitused, kus pannakse palju rõhku üld- ja sotsiaalsete oskuste arendamisele, mis on kultuuri- ja loometegevuses sageli sama tähtsad kui erialased oskused. Kultuurialast ja loometegevusalast täienduskoolitust toetatakse ka loomemajanduse arendamise meetme raames. Enamasti on tegemist rahvusvaheliste erialaekspertide Eestisse toomisega või siinsete ettevõtjate ja spetsialistide osalemisega mõnel rahvusvahelisel konverentsil/koolitusel. Uuringutulemuste põhjal võib möönda, et ühelt poolt on võimalused mitmekesiseks täiendusõppeks valdkonnas loodud, kuid samal ajal tuleb veel rohkem pöörata tähelepanu siin uuringus välja toodud kasvava olulisusega oskuste puudujääkide katmisele.

Uuringust selgus, et põhikutsealadel, millele on iseloomulik vabakutselisus ja projektipõhisus, on levinud küllaltki madal täienduskoolitustel osalemise aktiivsus. Eksperdid tõdevad, et töötajad on üldjuhul iseõppijad. Ühe põhjusena võib siinkohal tuua välja tõiga, et valdkonnas töötab palju vabakutselisi ning kuna töötajal võib olla korraga mitu töökohta, siis isegi algse huvi korral koolituse sisu vastu on korraldajal ajaliselt ja logistiliselt keeruline koolitusgruppe täis saada. Valdkonnas on sellegipoolest levinud sisekoolitused, kus mõni staažikam kolleeg koolitab välja uusi tulijaid või kutsutakse mõne uue tehnoloogilise lahenduse puhul seadme esindaja konsultandiks. Üha enam levib valdkonnas ka koolitusmudel, kus erialast ettevalmistust mitteomavad töötajad saadetakse täienduskoolitusele omandama mõnda üksikut töölõiku või funktsiooni.

Hoolimata senisest mõningasest mitteaktiivsusest täienduskoolitustel osaleda, nähakse sellegipoolest kasvavat vajadust nende järele üld- ja sotsiaalsete oskuste puhul ning kindlates valdkondades, nt valgustajad, kaameraassistendid ja teised tehnilised ametid ning järeltöötlus, kus tasemeõpet ei ole mõistlik avada või suurendada, kuid samas tunnetatakse tööjõupuudust.

Analüüsi käigus selgunud valdkonna peamiste täienduskoolituse arenguvajadustena võib välja tuua:

  • soovituslike täienduskoolitustena võib analüüsi tulemusena kultuuri- ja loometegevuse üleselt välja tuua tehnoloogia- ja IKT-alase baas- ning täiendusõppe, meeskonnatöö, inimeste juhtimise, projektijuhtimise, ettevõtluse ja majandusarvestuse, keeleõppe, õiguse, suhtlemispsühholoogia ja avaliku esinemise;
  • tagada konkreetselt suunatud info levik ja kättesaadavus, et koolitusinfo jõuaks vabakutseliste ja projektipõhiste töötajateni;
  • trükitööstuses ja ajakirjanduses tuleks senisest enam tegeleda strateegilise personaliarendusega, võimaldades igale töötajale koolitusi lähtuvalt tema personaalsetest vajadustest;
  • alavaldkondlike täienduskoolituste vajadustena võib välja tuua valgustajate, kaameraassistentide ja teiste audiovisuaalvaldkonna tehniliste teostajate koolitused, järeltöötluse, loovkirjutamise, eesti keele õigekirja koolitused.

--

Uuringu olulisemate tulemuste, lühiaruande, tervikteksti ja infograafikaga, samuti ka tulevikutrendide ja teiste valdkondade uuringute tulemustel sõnastatud täienduskoolituse vajadustega tutvu Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA kodulehel.

 

Auteur(s) de la ressource: 
Katrin Pihl, Siim Krusell, SA Kutsekoda
Date de publication:
Mercredi, 4 Septembre, 2019
Langue du document
Type de ressource: 
Niveau national et politiques
Pays:
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email