chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Plateforme électronique pour l'éducation et la formation des adultes en Europe

Ressource

Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: TERVISHOID

Langue: ET

Posté par Katre Savi

Tervishoiu valdkonna oskuste ja tööjõuvajaduse prognoos (OSKA) valmis 2017. aasta esimeses pooles.

Prognoosi keskmes on tervishoiu valdkonna terviklik vaade, tööjõuvajadust analüüsitakse kõikide tervishoiuteenuste osutamisega ja terviseedendusega vahetult seotud ametirühmade lõikes, kelle ettevalmistamises on haridussüsteemil oluline roll. Vaatluse all on nii arstide-õdede tasand aga ka teised arvukad ametialad nagu psühholoogid, radioloogiatehnikud, füsioterapeudid jt. 

Valdkonna arengut mõjutavad lähitulevikus nii demograafilised muutused, sotsiaalsed ja poliitilised faktorid kui ka tehnoloogia areng ning innovatsioon teenuse pakkumises. 

Eestis tegutseb tervishoiu valdkonnas ligi paar tuhat ettevõtet, kellest osa tegutsevad Terviseameti, Ravimiameti ja/või Haigekassa valvsa pilgu all, kuid osa täielikult vabaturu tingimustes. 1378 asutusel on õigus osutada tervishoiuteenuseid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse mõistes, neist 464 osutavad perearstiabi, 462 hambaravi ja 279 eriarstiabi. Haiglaid on Eestis 54, kõige enam (29) on üldhaiglaid ning õendushaiglaid (11). Üldapteeke on 490, haiglaapteeke 24. Erakorralist abi on osutamas 102 kiirabibrigaadi. Lisaks tegutsevad sajad ettevõtted ja asutused, kes pakuvad psühholoogilist abi ja vaimset tervist toetavaid teenuseid või ka näiteks füsioterapeutilist abi. Samuti on valdkonda hõlmatavad kümned optikapoed, kus optometristid või ka silmaarstid nägemisteravust mõõdavad ning selle langust korrigeerida aitavad.

Valdkonnas töötab arvestuslikult ligi 31 500 töötajat, kellest ca 5300 on tervishoiuasutustes töötavad teiste valdkondade töötajad (raamatupidajad, IT-töötajad jt). Valdkonna tööjõud on eripärane: selles domineerivad naised (tervishoiuasutustes on see määr 88,7%), tööjõud on tööealise elanikkonna keskmisega võrreldes oluliselt kõrgemini haritud (üle 70% töötajatest on kõrgharidusega), vanuseline struktuur on kaldu vanemaealiste poole.

Täienduskoolitus

Tervishoiu valdkonda sisenetakse reeglina läbi tasemeõppe, pea ainsateks eranditeks on hooldustöötajad ja sekretärid, kes asuvad sageli tööle peale tööandja pakutava lühikese täienduskoolituse läbimist.

Sotsiaalministri 15.12.2004 määruse nr 128 Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded § 8 lg 280 kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja kohustus tagada tervishoiutöötajate arendamiseks ja pädevuse tõstmiseks töötajatele iga-aastane koolitus. Nimetatud sätte kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja koostama tervishoiutöötajate koolitusplaani iga kalendriaasta kohta. Koolitusplaanis peab tervishoiuteenuse osutaja tagama igale tervishoiutöötajale erialase koolituse vähemalt 60 tunni ulatuses ja hooldajale kutsealase koolituse vähemalt 16 tunni ulatuses.

Eestis korraldavad valdkonnaspetsiifilisi ja üldoskuste arendamisele suunatud täienduskoolitusi erialade seltsid, liidud ja ühendused, TÜ meditsiiniteaduste valdkonna kliinilise meditsiini instituudi täienduskeskus ja tervishoiukõrgkoolid (Tallinn, Tartu). Haiglatel on eraldi struktuuriüksused, mis pakuvad koolitusi nii oma töötajatele kui inimestele väljapoolt oma haiglat (nt spetsiifilised taastusravi valdkonna tervishoiutöötajatele suunatud koolitused Haapsalu Rehabilitatsioonikeskuses). Lisaks pakub koolitusi eriarstidele ka Eesti Haigekassa, seda eelkõige vastavalt vajadusele ja lähtuvalt uuendustest tervishoiusüsteemi korralduses

Pärast residentuuri lõpetamist on esimestel tööaastatel vaja jätkata ja süvendada erialase spetsialiseerumisega seotud kompetentsi arendamist.

Hooldustöötajate jaoks on täienduskoolitusel väga oluline roll, sest sageli on tegemist nn teise või kolmanda karjääri inimestega, täiskasvanutega, kelle jaoks tasemeõpe pole sobivaim.

Ekspertide sõnul on probleem spetsiifilistel teemadel koolitustega, mille pakkujaid ei ole võimalik leida Eestist ja vahel ka mitte Euroopast. Samuti tuuakse ühe olulise teemana esile tuua tehnoloogiaalaste koolituste pakkumise. Valdkonnale on omane keskmisest kõrgema vanusega töötajaskond, see tähendab, et kiire ja pidev tehnoloogia areng toob kaasa vajaduse pakkuda IKT-alast täienduskoolitust. Valdkonnaspetsiifilistest IKT-oskustest vajavad arendamist e-tervisega seotud teemad, aga kindlasti ka valdkonna küberturvalisuse tagamisega seotud oskused.

--

Uuringu olulisemate tulemuste, lühiaruande, tervikteksti ja infograafikaga, samuti ka tulevikutrendide ja teiste valdkondade uuringute tulemustel sõnastatud täienduskoolituse vajadustega tutvu Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA kodulehel.

 

Auteur(s) de la ressource: 
Urve Mets, Vootele Veldre, SA Kutsekoda
Date de publication:
Vendredi, 10 Mars, 2017
Langue du document
Type de ressource: 
Niveau national et politiques
Pays:
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email