chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Plateforme électronique pour l'éducation et la formation des adultes en Europe

Ressource

Vanus võõrkeele õppimist mõjutava faktorina

Langue: ET

Posté par Kadi Kass

Tänapäevani uurivad teadlased seost võõrkeele omandamise ja vanuse mõju vahel. Osa teadlasi väidab, et kriitiline keeleomandamise iga (ehk murdeiga) eksisteerib ning pärast 10.–15. eluaastat nõrgeneb teise keele omandamine seoses bioloogiliste ajuprotsessidega. Teised uurijad on seisukohal, et täiskasvanud keeleõppijatel on piisavalt palju positiivseid omadusi, et samuti võõrkeeli edukalt omandada. Täiskasvanud keeleõppijal on tugev motivatsioon ehk kindel eesmärk õppida keeli; elukogemuse teadmised ja lai silmaring soodustavad võõraid keeli puudutavate uute teadmiste paremat mõistmist ja süstematiseerimist, mis aitab neid kauemaks ajaks meelde jätta; täiskasvanud õppija suhtub õpiprotsessidesse teadlikumalt (täiskasvanud orienteeruvad paremini keelelistes reeglites, oskavad õppida kindla süsteemi järgi ning kasutavad aega mõistlikult ja produktiivselt) ning oskab just temale sobivaid võõrkeele õpetamise meetodeid valida.

Vaatamata sellele on ikkagi tähtis, mis vanuses alustatakse keele õppimisega. Võrreldes lastega võtab täiskasvanutel uue sõnavara õppimine rohkem aega. Laste puhul toimub meeldejätmine palju kiiremini aga tihti on see info süstematiseerimata, mille pärast võib õpitud materjal ka kiiresti meelest ära minna. Lapsed suudavad täielikult kohaneda omandatava keele keskkonnas ning kasutada seda võimalust maksimaalselt. See tähendab, et varajases eas omandatud teine keel (nt kui tegu on kaks- või mitmekeelsusega) on ilma aktsendita ja emakeele tasemel. Täiskasvanutel on rohkem psühholoogilisi ja sotsiaalseid häireid (hirmud ja piinlikkustunne vigade ees, probleemid kodus või/ja tööl, tervisega seotud probleemid jne).

Käesoleva bakalaureusetöö autor teeb töös käsitletud materjalide põhjal järelduse, et vanus on võõrkeele õppimist mõjutav faktor, kuid õppimise edukust mõjutavad ka meetodite valik, hästi koostatud õppekava, motivatsiooni olemasolu ja pidevalt õpitava keele keskkonnas olemine. Käesolevast tööst selgub, et humanistlikud meetodid nagu sugestiivõpe, ühisõppimismeetod ja vaikne meetod sobivad peamiselt täiskasvanud keeleõppijatele. Erandiks on käsutäitmismeetod, mis on mõeldud eelkõige laste jaoks. Lapsed omandavad keeli edukalt ka keelekümbluse kaudu. Traditsioonilised võõrkeele õpetamise meetodid ja suhtlusmeetodid sobivad hästi nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Laste ja täiskasvanud keeleõppijate vahel on üks põhiline erinevus: millise kiirusega ja mil viisil toimub võõrkeele omandamine. Lastest õppijatel on ainult üks põhieelis – nende noor vanus, millal toimub teadmiste omandamine ilma pingutusteta. Täiskasvanud õppijatel on käesoleva bakalaureusetöö autori arvates ikkagi rohkem põhjust pidada end paremaks võõrkeeleõppijaks. Plastiline aju võib olla heaks baasiks keele jaoks, kuid see ei garanteeri, et omandatud keelt ei saa ära unustada. Võiks öelda, et nii lapseeas kui ka hilisemas eas omandatud keel vajab kordamist ja pidevat kasutamist.

Tartu Ülikoolis kaitstud bakalaureusetöö on avaldatud TÜ digitaalarhiivis DSpace.

Auteur(s) de la ressource: 
Victoria Toome
Date de publication:
Vendredi, 24 Juillet, 2015
Langue du document
Type de ressource: 
Études et rapports
Pays:
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email