chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Plateforme électronique pour l'éducation et la formation des adultes en Europe

Ressource

Iseõppimise tähenduse tõlgitsemine eesti keele koondkorpuse tekstimaterjali näitel

Langue: ET

Posté par Kadi Kass

Magistritöö püüab avada iseõppimise fenomeni sotsiokultuurilist tähendust ning kirjeldada selle tõlgitsusvõimalusi avalikes tekstides. Iseõppimist on varasematel aegadel väärtustatud kui tõsiseltvõetavat haridust, samuti on ajaloost teada autodidakte, kes on jõudnud väga kõrgete saavutusteni. Uurimus näitab, et tänapäeval usutakse rohkem formaalsesse kooliharidusse, kuigi elukestva õppe kontekstis peaksid nii hariduspoliitikud kui tööandjad väärtustama samavõrra ka iseõppimist.

Õppimine on aktiivne tunnetustoiming, mis kannab mõtet ning tähendust just õppija enda jaoks (Märja jt, 2003:107). Uurimistöö paradigmaatiliseks aluseks on konstruktivism, mis jagab üldist arusaama, et õppimine tähendab seda, kuidas inimesed oma kogemust mõtestavad (Merriam ja Bierema, 2014). Robert Kegani konstruktiivse arenguteooria (1982) järgi toimub inimese teadvuse areng etapilise sotsiaalse küpsemisprotsessina, kus oluline ei ole mitte see, mida me teame, vaid kuidas me teame.

Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas tõlgitsetakse iseõppimise fenomeni ja selle ühiskondlikku mõju avalikes tekstides. Uurimisküsimused on: 1) Milliste diskursuste kaudu väljendub õppimine ja eneseareng iseõppimist kirjeldavates avalikes tekstides? 2) Missugused iseõppimise tavad ja viisid nendes tekstides avalduvad? 3) Missugused peidetud tähendused ja sotsiaalsed kokkulepped ilmnevad uuritavates tekstides?

Uurimuse valimiks on eesti keele koondkorpuses leiduvad avalikud tekstid, mis sisaldavad otsingusõnu autodidakt, iseõppija ning iseõppimine. Kombineeritud metoodikaga läbi viidud analüüsiprotsess sisaldab tekstide selekteerimist ning analüüsimist kriitilise diskursuseanalüüsiga (Fairclough, 2001). Tulemustest selgub, et iseõppimist tõlgitsetakse peamise nelja diskursuse alusel: isiksuse-, talendi-, keskkonna- ning juhuse diskursuse alusel, mis langeb kokku Gagné (2004) andekuse ja talendi diferentseeritud mudeliga. Lähtudes tänapäevasest andekuse käsitlusest (Gagné, 2004) võib iseõppimist vaadelda kui andekuse avaldumise vormi.

Võtmesõnad: iseõppija, autodidakt, iseõppimine, enesearengu subjekt, andekus, talent

Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö on avaldatud ETERA kataloogis.

Auteur(s) de la ressource: 
Illinor Siebold
Date de publication:
Vendredi, 31 Mai, 2019
Langue du document
Type de ressource: 
Études et rapports
Pays:
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn