chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Aikuiskoulutuksen eurooppalainen foorumi

Blogi

Miks on vaja oma oskusi mõista täna ja tulevikus?

10/03/2017
, Mariya Tyutina
Kieli: ET

Hoiakud ja uskumused õppimise kohta aitavad kohaneda muutustega 

OSKA raporti "Eesti tööturg täna ja homme" tulemused näitasid, et täiskasvanute huvi õppimise vastu on märksa kasvanud. See valmistab heameelt – pingutused tuua täiskasvanud tagasi õppeprotsessi ja arendada õppimiskultuuri täiskasvanute hulgas kannavad vilja. Ümbritseva maailma muutumisega on kahtlemata muutunud ka lähenemine õppimisele. Elukestvast õppest, kui demokraatia ja inimese arenguga seonduvast elemendist, hakati rääkima 1960-ndate lõpus, kuid ideest joonistusid välja eesmärgid alles aastal 1995, kui ilma nägi Euroopa Komisjoni poolt välja antud hariduse valge raamat „Haridus ja koolitus: teel õpiühiskonna poole“, põhirõhuga õppimise võimaldamisele igaühele[1]. Ajapikku võimest elukestvalt õppida kujunes kõige eeldus ning tänapäeval võib õppimise mõistet leida pea kõikides teooriates, mudelites ja praktikates[2]. Üheks suurimaks väljakutseks elukestva õppe idee elluviimisel on täiskasvanute hoiakute ja uskumuste muutumine õppimise suhtes. Siiamaani, piisavalt suur hulk täiskasvanuid seostab õppimist formaalharidusega ning elukestva õppe võimalusi, nagu mitteformaalne ja informaalne õpe, ei võeta tõsiselt vastu või ei teadvustata.

/fi/file/kohviktoojpg-0kohvik_too.jpg

Elukestva õppe vormide kombineerimine aitab paremini kohaneda määramatu tulevikuga, mille põhiliseks märksõnaks kujuneb "oskused". Inimese reaalsed oskused ja teadmised on muutumas olulisemaks diplomis seisva ameti nimetusest. Karjäärivalikuid ei hakka määrama üheselt inimese haridustaust ning päris palju väljaõpet leiab aset vahetult töökohal. Tuleviku prognoosides tuuakse välja, et ametid ei ole jäävad ning pidevalt tekivad uued ja kaovad olemasolevad[3]. See tähendab, et me peame olema võimelised teadvustama ja arendama oma oskusi, klammerdumata kindla ameti külge. Omandatud oskused on meie ressurss, et kohaneda nii ametialaste kui ka igapäevaelu muutustega.

Silmas tasub pidada ka seda, et teadmiste vananemise tempo on kiirenenud. Tekivad uued teadmised, mis lükkavad ümber vanu tõekspidamisi. Kümneid aastaid tagasi omandatud teadmised ja oskused võivad aja survel kaotada oma väärtuse. See on ka üheks põhjuseks, miks Eesti tööjõud on üleharitud ning suur osa kõrgema haridusega inimestest ei tööta kõrgharidust nõudvatel töökohtadel.

Oskuste arendamine on investeering

Tõelist muret valmistab asjaolu, et liiga paljud noored jätavad oma hariduse pooleli. Lisaks sellele väheneb koolilõpetajate arv ning demograafiliste arengute tõttu lahkub tööturult järjest rohkem inimesi kui siseneb. Prognoositakse, et järgmise kümne aasta jooksul kõikidest täitmist vajavatest töökohtadest eeldavad 40% kõrgharidust ning iga kolmas uus töötaja peaks olema kutseharidusega.  Kõrg- ja kutsekoolidel tuleb järjest rohkem tegutseda selle nimel, et õppe sisu oleks võimalikult palju seotud praktilise tööeluga, mis tähendab töö- ja haridussektori jaoks tihedamate koostöösuhete loomist ja arendamist.

Kindlasti toob tulevik endaga kaasa väljakutseid ja proovikivisid nii riigi kui ka üksikisiku tasandil. Oma arengusse investeerimine, oskuste märkamise ja teadvustamise kujul, on see, mida saame iseseisvalt ära teha parema tuleviku nimel. Eelmise mõttega käib käsikäes ka idee, mille Martin Veinmann on sõnadesse pannud rohkem kui 15 aastat tagasi: „Me võiksime lähtuda arusaamast, et meie teadmised ja oskused ei pea tingimata olema kinnitatud elukutse „konksu“ otsa“[4] ning mille jõud on tänapäeval aina tugevnemas.

--

Artikkel toetub OSKA raportis "Eesti tööturg täna ja homme" esitatud tulemustele. Tulevikuoskuste kohta saab rohkem lugeda OSKA raportist „Töö ja oskused 2025“.

--

Autor: Mariya Tyutina on Tallinna Ülikooli andragoogika bakalaureuseõppe III aasta tudeng ning läbib erialapraktikat tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi projektis OSKA. Eelmise aasta aprillist on kaasatud Europassi projekti tegevustesse, kus panustab noorte teadlikkuse tõsmisesse oskuste ja nende presenteerimise võimalustest.

 

[1] Märja , T., Lõhmus, M., & Jõgi , L. (2003). Andragoogika. Raamat õppimiseks ja õpetamiseks. Tallinn: Kirjastus Ilo.

[2] Ratassepp, K. (2012). Elukestev õpe Eesti erinevate huvigruppide arusaamades. Magistritöö. Tallinn.

[3] Caughill, P. (2017). Nearly half of current jobs could be automated by 2055, according to a new report. Allikas: https://www.weforum.org/agenda/2017/02/nearly-half-of-jobs-could-be-automated-in-the-future-heres-what-the-researchers-are-saying

[4] Veinmann, M. (2001). Vajadus olla mõistetav. Tallinn: Eesti Teatriliit.

 

 

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email