chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Aikuiskoulutuksen eurooppalainen foorumi

Blogi

Kadunud õppurite otsingul

28/12/2016
, Agne Narusk
Kieli: ET

Raske, kuid siiski võimalik, on jõuda inimesteni, kes õppida ei taha. Sellest, miks me nendeni jõudma peaksime, on räägitud viimase aasta jooksul üksjagu. Meie töötajaskond väheneb. Meie töötajaskond vananeb. Meil on  töötud ja meil on vabad töökohad, mis isegi n-ö ninapidi kokku viies üksteisega kuidagi ei sobi. Miks? Oskused pole need, mida tööandjad vajavad. 

Kuid riik eesotsas haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) ja seotud organisatsioonidega ei otsi kadunud potentsiaalseid õppureid mitte üksnes tööandjate vajaduste pärast. Meil on ette näidata mitmeid uuringuid - tehtud erinevate institutsioonide tellimusel - mis näitavad, et iga tasemehariduse etapp muudab inimese maailmapilti, teadmisi endast ja ümbritsevast, tervisekäitumist, finantsoskusi, suurendab sotsiaalset kaasatust, annab julguse enda eest seista, teabe sellest, millised on kodaniku õigused jne. Summa summarum: meil oleks seda vähem probleeme, mida paremad teadmised on kodanikel.

Tänavune HTM-i aastat kokkuvõttev täiskasvanuõppe uuring nendib taas: "Täiskasvanute koolituse puhul ilmneb nn Matteuse efekt – tendents, et koolituses osalevad sagedamini need inimesed, kes on seal juba ennegi osalenud. See kehtib ka Eesti kohta. Koolitust saavad ühed ja samad inimesed." (Reinhold, M. (2016). Täiskasvanute osalus elukestvas õppes. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.)

Ehk siis: õpivad need, kes nii kui nii õpivad. Neil on see harjumus ja nad teavad, et see on mõnus. Ja teine pool ehk õpetajad-koolitajad on tugevamad tegelema nendega, kes ise tee õppimise juurde leiavad.

Võimalike õppijate üles leidmine ongi suurim väljakutse, ütles aasta tagasi Eesti Päevalehele antud intervjuus toonane ETKA Andrase juhatuse esimees Ene Käpp. Ta loetles üles terve rea meetmeid, kuidas võimalikke õppureid otsitakse: tehakse teavitustööd kohalikes omavalitsustes, kogukondade sidusrühmades ja teiste täiskasvanuharidusega seotud osapoolte seas. Kaasatud on Kodukandi liikumine, sotsiaalmeedia (nt "Teisel ringil targaks") ja kohalikud ajalehed. Luuakse koostöövõrgustikke. Pööratakse inimesi õppimise usku, et need omakorda teisi pööraksid. Eestlane tahab ikka näha, mida ta ühest või teisest ettevõtmisest kasu saab. Ka neile on täiskasvanuhariduse entusiastid leidnud veenva sõnumi: hariduse iga järgnev aste suurendab sissetulekut, selle uudise pani HTM oma kodulehele välja.  Kasutagem seda või teist, aga toogem need inimesed õppima, meil on neid vaja. Allpool on toodud mõned olulised faktid kahe meid eriti huvitava grupi kohta, aluseks on värsked haridus- ja teadusministeeriumi uuringud.

Erialase hariduseta ehk ilma oskusteta inimesed

fakte:

*Erialase hariduseta inimeste hulka arvestatakse kõik, kellel ei ole kutseharidust ega kõrgharidust – 2015. aastal oli 25–64aastaste seas erialase hariduseta inimeste osakaal 29,2%, arvudes väljendatuna teeb see Eesti tööjõu-uuringu andmetele tuginedes hinnanguliselt kokku 210 000 inimesest ehk siis kolmandiku elanikkonnast (Reinhold, M. (2016). Täiskasvanute osalus elukestvas õppes. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium).

*Positiivne on see, et kutsehariduses on 30+ vanuses õppijate arv aga aasta-aastalt kasvanud, olles 2015/16. õppeaastaks tõusnud 7993 õpilaseni, mis moodustab kõigist kutseõppuritest u 32%. Vahemärkusena olgu öeldud, et ka üldhariduses on täiskasvanud õpilaste arv kolme aasta taguse suure vähenemise järel viimasel kahel aastal taas kasvanud.

Kooli pooleli jätjad ehk madala haridustasemega inimesed

fakte:

*2014. aastal oli madala haridustasemega (põhiharidus või madalam) mitteõppivaid noori 11,6% ja 2015. aastal 11%. Madala haridustasemega mitteõppivaid mehi on enam kui naisi. Rahvuste lõikes on soodsamas olukorras hoopis mitte-eestlased. (Valk, A. (2016). Madala haridustasemega noored. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium)

*Kui hinnata sama näitajat EHIS-e andmetel, siis on tulemus oluliselt kehvem. Viis kuni kümme aastat pärast põhihariduse lõpetamist ei ole iga viies noor järgmise taseme haridust, s.o keskharidust omandanud, viitab sama uuring.

*Eestis katkestab põhikooli kolmandas kooliastmes u 0,5% noortest (u 150–200 noort aastas). Põhikoolist on viimase viie õppeaasta (2010/2011 – 2014/2015) jooksul välja langenud 728 õpilast, kel vanust 17–18 aastat ja kellest valdav enamik – u 90% õppis riikliku õppekava alusel (st neil ei olnud lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppe õppekava). Neist 66% on mehed ja 34% naised, väljalangejatest 86% õppis eesti ja 14% vene õppekeeles (õpilaste jaotus samal ajal 89%/11%). Sellel perioodil välja langenud õpilastest vaid 25 on 2015/2016. õppeaasta alguseks jõudnud omandada põhihariduse, ehkki selle omandamine on kohustuslik.

*Samas, põhikooli statsionaarses õppes riikliku õppekava alusel lõpetajatest ei jätka õpinguid u 3% (u 380–400 noort), kui vaadata kõiki põhikooli lõpetajaid koos, siis on mittejätkajaid 4,5–5%. Edasi ei õpi madalamate põhikooli lõpuhinnetega noored: 71% mittejätkajate keskmine hinne on alla 3,8; 10% on neid, kes on õppinud lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppe õppekava alusel.

*Põhihariduse mittestatsionaarses õppes on katkestamine kõikunud viimasel kümnendil 40–50%, gümnaasiumi mittestatsionaarses õppes jääb see 30–40% vahele.

*Esimesel õppeaastal katkestab gümnaasiumi statsionaarses õppevormis umbes sada noort aastas.

*Kutsekeskhariduse esimesel õppeaastal katkestavad õpingud ca 25% (1000) alustanutest, kellest suur osa alustab küll uuesti, märgivad uuringu autor. Noormeestest katkestab õpingud 18,2%, samas kui naissoost õppijate seas on see näitaja 15,3%. Siiski näitab kutseõppe katkestamine viimasel aastal siiski kahanemistendentse. Uuringu autori hinnangul on sellele kaasa aidanud väljalangevuse kui probleemi teadvustamine ning fookusesse tõstmine.

*Ühe potentsiaalse olulise sihtgrupi täiskasvanuhariduses võiksid moodustada need kaks eeltoodud riskigruppi kokku ehk siis erialase hariduseta (vaid põhi- või üldkeskharidusega) mitteõppivad noored (16–29-aastased), kes moodustavad kõigist selle vanusegrupi noortest umbes viiendiku.

Valk, A. (2016). Madala haridustasemega noored. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium; Reinhold, M. (2016). Täiskasvanute osalus elukestvas õppes. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email