chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Aikuiskoulutuksen eurooppalainen foorumi

Blogi

Õpidisaineri meelelaad

16/12/2016
, Piret Jeedas
Kieli: ET

/fi/file/ruumiloojad1jpg-0ruumiloojad1.jpg

Kohtumised haridustöötajate, ettevõtjate ja muutuste loojatega erinevatel elualadel MoveMakers’i õpirännaku käigus on pannud mind sügavuti mõtlema. Kes ikkagi on see inimene, kes alustab rännakut, et eemalduda sisseharjunud rajalt tundmatule ja hakkab looma midagi uut? Mind on käivitanud rännakul esilekerkinud küsimus: mida on mul vaja õppida või õppimata jätta, et teha oma tööd sellessinases maailmas? Ma olen veelgi sügavamalt tunnetanud, et õppimine on protsess, mida ei saa kellelegi peale sundida, seetõttu pead sa õpiruumi luues käituma väga alandlikult ja tagasihoidlikult. Kvantfüüsik David Bohm on andnud mõtteainet, väites järgmist: välja Sinu ümber on võimalik mõjutada kavatsuste ja olemise viisi kaudu. Milline on siis see olemise VIIS, mis kirjeldab õpikogemusi kujundavat inimest? Olen muutunud uudishimulikuks iseenda suhtes – kas ma suudaksin seda viisi endas arendada, et teha hästi oma tööd hariduse valdkonnas koolitajana?

Piret Jeedas, piret@ruumiloojad.ee, MoveMakers 

 

Õpidisainer on isik, kes loob pidevalt tähendusrikkaid õpikogemusi, hoides seejuures õppijat oma tähelepanu keskmes. Õpidisainer on pidevalt millegi otsingul, mis muudaks indiviidi või rühma õppimiskogemuse võimalikult mõjusaks. 

Kui ma kuulasin muutuste tegijate lugusid, siis kerkisid esile mõned õpidisaineri jaoks “hädavajalikud” omadused. Neid omadusi võib võtta kui meelelaadi kirjeldamaks aktiivselt tegutsevat õpidisainerit. Meelelaad kui elufilosoofia on miski, mida igaüks saab endas ise kultiveerida. Haridustöötajatena oleme innukad uute vahendite ja meetodite otsijad, kuid oma meelelaadi ja olemise sisemise kvaliteedi kujundamine on muutumas järjest olulisemaks. Järgnevalt avangi õpidisaineri meelelaadi ja kutsun Sind neid enda jaoks lahti mõtestama. 

Julgus esitada küsimusi. Bristoli ülikooli professor ja teose Learning Futures autor Keri Facer rõhutab aktuaalsete OLULISTE küsimuste esitamise tähtsust: Milleks on vaja haridust? Mida tähendab selles maailmas hästi elamine? Kuidas saame luua maailma, kus elu mõtteks on elu? Käesoleva aja paradoks on see, et me ei võta endale teadlikult aega nende põhjapanevate küsimuste esitamiseks. Samuti on meil kalduvus otsida „õigeid vastuseid“, kiiresti ja kohe. Küsimuste esitamine on elulise tähtsusega, nüüd rohkem kui kunagi varem, kui tahame püsida õppimise ja hariduse kujundamise sellel serval, mis tõeliselt korda läheb. Me vajame piisavalt aega ja ruumi mõttekate ja hästi läbiviidud vestluste pidamiseks, et kompida erinevaid seisukohti ja säilitada oma äraootavalt uurivat olekut. Äraootavalt uuriv olek tähendab, et sa uurid küsimust avatud meelega ja lased vastusel end tükkhaaval laiali laotada. Sellest laialilaotamisest võivad üles kerkida teedrajavad ideed, väljavaated või lahendused.

Millised on Sinu OLULISED küsimused täna? Kes on need inimesed, keda soovid kutsuda enda jaoks olulisi küsimusi koos uurima? Kuidas te loote aja ja ruumi, kus tegeleda küsimustega, mis teile tõepoolest korda lähevad? 

Järgi oma uudishimu. Võib-olla on see ÜKS ja peaaegu AINUS pidevas õppeprotsessis olemise oluline element – olla uudishimulik iseenda suhtes, teiste suhtes ja ümbritseva maailma suhtes. Me elame luksuslikul ajal – meil on nii palju ressursse, kust õppida. Internetis ja väljaspool seda. Individuaalselt ja rühmadena. Kohalikul ja globaalsel tasandil. Isegi taevas ei tundu enam piirina. Ressursibaas on tõesti rikkalik. Teisest küljest, mida rohkem võimalusi meie ees avaneb, seda lihtsam on ära eksida failidesse, artiklitesse, raamatutesse, platvormidele. Oma uudishimu järgimine tähendab maailma vaatamist kui avatud välja ja inimesi selles kui inspiratsiooniallikaid. Sinu enda küsimused juhivad sind võimalike vastuste suunas. MoveMakers LAB õpirännaku käigus kasutasime töövahendida sidusrühmade küsitlemise meetodit (Stakeholder Interview, www.presencing.org) täiskasvanuhariduse, tulevikuõppe ja uuenduste teemadel. 

Oma uudishimu järgimine aitab sul leida inspiratsiooniallikaid ka väljaspool valdkonda, kus sa hetkel töötad. Uudishimu aitab sul tungida sügavamale sellest, mida sa juba tead, samal ajal kui sa küsid –  mis on uuritava taga või sellest väljaspool? Uudishimu tähendab õppijale silma vaatamist, oodates huviga tema lugu. Sa pead alati jääma uudishimulikuks iseenda suhtes – oma rolli suhtes õppimise toetamisel, oma piiride suhtes hariduse pakkujana, oma võimete ja oskuste suhtes.

Mille suhtes oled Sa praegu uudishimulik? Kuidas ja kus Sa oma uudishimu rahuldad? Mille kohta soovid rohkem teada saada? 

Julge eksperimenteerida. Õpiruumide ja -kogemuste kujundamisel oleme me alati Tundmatul Maal. Me ei tea kunagi, kas meie poolt valitud tee viib soovitud tulemuseni või kas kasutatud meetodid ja lähenemisviisid tegelikult ikka toetavad õppimist.  Õppeprotsessi disainerina võib vaadata oma tööd kui võimalust õppimise mängumaal eksperimenteerida. On vaja julgust, et katsetada uusi asju, kutsuda inimesi tundmatusse või koguni tunnistada, et sa ei teagi vastust. Me oleme nii harjunud „mõtlema õigesti“. Eksperimenteerimine on veelgi suuremaks väljakutseks siis, kui sa julged teha asju, mis sulle endale eriti meeltmööda ei ole. Hiljuti tunnistas üks õpetaja, et „isiklikult mulle rühmatöö ei istu, aga oma õpilaste õppimise toetamiseks pean ma seda tegema“. Eksperimenteerimisel pead arvestama, et see võib ka ebaõnnestuda.  Kui me töötasime Eestis välja prototüüp-kursust “Õpidisaini labor” (Learning Design Lab) – mainisime kutses, et see kursus võib ka ebaõnnestuda. Sellest hoolimata tulid inimesed kohale. Ebaõnnestumine ei ole sageli meie loo osa. Julge sellest teha oma praktika osa.

Milline on minu suhe ebaõnnestumisega? Millal oli viimane kord, kui ma tõesti läbi kukkusin ja mida ma sellest õppisin? Millega ma saan oma sisemist eksperimenteerimisvaimu tagant õhutada?   

Ole teadlikult kriitiline. Haridusvaldkonna muutmise vajaduse kirjeldused on tõepoolest tähelepanuväärsed ning artikleid selle kohta, „Kuidas toimida...“, „10 viisi, kuidas...“, „Meil on vaja uuendusi...“ on lõputus koguses. Ehkki seal kuskil peitub ka tõde, on üha raskem teada, milline on „õige tee“ tähendusrikka õpikogemuse kujundamiseks või milline näeb välja hariduse tulevik. Vastuste leidmiseks tasub õppides, mõeldes ja tegutsedes olla tähelepanelik ja kriitiline. Stephen Brookfield väidab, et kriitiline mõtlemine ja õppimine tähendab nii enda kui teiste oletuste uurimist (Merriam and Bierema 2014). Sa vaatled oma oletusi eelarvamustevabalt erinevatest vaatevinklitest. Ole valmis  selle vaatlemise tulemusena oma vaatenurki muutma.

Millised on minu kindlakskujunenud oletused seoses õppimisega? Kuidas ma saan avardada oma avatust? Mil määral ma olen valmis oma ideedest loobuma? 

Ole enda suhtes kaastundlik.  Mõnikord kipume me iseennast ära unustama. Tänapäeval juhtub seda üha sagedamini. Me unustame ära omaenda soovid ja vajadused. Nii lihtne on tööd või õppijaid esikohale seada. Kirglik suhtumine teiste heaks tehtavasse töösse võib lasta sul eemale triivida kõige tähtsama isiku juurest kogu loos – Sinu enda juurest. Oma õpirännakul oleme kohanud mitmeid teerajajaid hariduse valdkonnas, samuti uuendajaid ja ettevõtjaid. Kuulates nende inspireerivaid lugusid selle kohta, kuidas tehakse suuri asju, oleme täheldanud nende juures teatud väsimust, ängistust ja ületöötamist. Hiljuti kirjutas üks tudeng oma magistritöös, et „kõige tähtsamaid asju elus on väga raske õppida – iseennast mõistma“. Miks on nii raske iseenda eest hoolitseda... ? Meil tuleb õppida olema ausad iseenda ja teiste vastu, õppida väljendama oma vajadusi ja muresid ning osata abi paluda. Meil tuleb osata olla iseenda vastu kaastundlik samamoodi, nagu me  tunneme kaasa hädas olevale ligimesele enda kõrval. Me peame hoolitsema oma energiavarude eest ja leidma viise enda säästmiseks, kas siis looduses aega veetes, joogat harjutades, liikudes või kunstiga vms tegeldes. Vahetevahel on vaja lihtsalt pääseda eemale sellest süsteemist, mis tundub liiga jäik selleks, et suuta seal oma tööd jätkata.

Millised on minu energiaallikad? Kuidas ma saan enda eest kõige paremini hoolitseda? Mis aitab mul end hoida?

Kindlasti on ka teisi õpidisaineri meelelaadi tegureid. Jõua rahulikult nende osas ise selgusele, kas siis individuaalselt või koos kolleegidega. Kuigi ma väitsin ennist, et uudishimu on ÜKS ja AINUS oluline tegur, olen ma juba jõudnud oma seisukohta muuta. Kõige tähtsam asi on alati julgeda olla õppimises.  Haridustöötajatena võime langeda meelelaadi „tean-küll-olen-seda-näinud-läbi teinud“ lõksu. On omaette kunst kõndida mööda tuttavat teed avatud meelega ja eelarvamustevabalt. Niisiis – jääge uudishimulikuks, esitage küsimusi, olge kriitiline, julgege eksperimenteerida, väljendage oma tundeid. Kõlab lihtsalt, aga kui me peaksime kohtuma, kuidas ma näen neid tõdesid Sinu praktikas? Tegelikult ka? 

ISIKLIK LUGU/NÄIDE

Osalemine MoveMakers õpirännakul innustas mind katsetama oma töös õppejõuna ülikoolis. Ma sattusin vaimustusse Knowmads’i ärikooli põhimõttest, kus 50% õppeprotsessist on iseorganiseeruv ja -juhitav. Ühe ülikoolikursuse käigus andragoogika tudengitele kutsusin õppijaid üles välja töötama omaenda õppekava, mille aluseks on nende endi poolt esitatud küsimused. Ma küsisin: “Mis teis praegu uudishimu äratab? Kui teil oleks aega kolm kuud, siis mida te soovite õppida?“ Kõigil tudengitel tuli disainida ja ellu viia oma isiklik õpirännak. See kujunes nii mitmelegi õppijale üpriski keeruliseks ülesandeks. Nagu üks tudeng hiljem tähendas: „Niimoodi on raske õppida, kui meile on seni dikteeritud, mida ja kuidas õppida.“ Oli tore näha, kuidas paljud tudengid võtsid endale üsnagi ambitsioonikad ülesanded: „Ma unustasin, et on pühapäev ja ma pean magama minema,“ tunnistas üks tudeng lõpuks.

ÜLESKUTSE TEGUTSEMISELE

Kutsuge mõni kolleeg endaga jalutama, et arutada õpidisaineri meelelaadi ning uurida käesolevas artiklis esitatud küsimusi. Üheks võimaluseks on kirjutada kõik küsimused eraldi paberilehtedele, panna need ümbrikku ja tõmmata neid jalutamise ajal ükshaaval välja.

Kui Sul on võimalus disainida endale õppekava õpidisaineri meelelaadi arendamiseks ja olulise tähtsusega küsimuste uurimiseks, siis missugune see välja näeks?  

Artikkel on ilmunud inglise keelsena järgmises raamatus:

Jeedas, P. (2016). The mindset of a learning designer. In Hernandez, M.(Ed). Making New Moves in Education and Learning (pp 21-25). Saadud veebilehelt www.movemakers.eu.

Autor: Piret Jeedas on täiskasvanute koolitaja, protsessijuht ja õpidisainer. Tema akadeemiline taust andragoogikas on viinud rikastavale rännakule, mille keskmes on inimeste arengu toetamine. Ta on tutvustanud kaasavat juhtimispraktikat (Art of Hosting) ning disainiprotsessi Eestis. Tema huvi uuenduste vastu viis strateegilise koostööprojektini „MoveMakers: Uute õppimisviiside koosloomine“ Erasmus+ raames. 

MoveMakers’i keskmes oli 1,5- aastane osalejate endi poolt disainitud ja läbiviidud koolitusprogramm. MoveMakers on mängumaa õppimiseks ja eksperimenteerimiseks täiskasvanuhariduse valdkonnas tegutsejatele. Me kutsume õpetamisega seotud inimesi üles astuma julgeid ja uuenduslikke samme muutuval haridusmaastikul 21. sajandi õppija toetamiseks.

 

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email