chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Kvaliteedi tagamine

Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA) alustas 1. oktoobril lävendipõhise hindamisega Eesti Töötukassa koolituskaardi partnerite seas. Lävendipõhisel hindamisel hinnatakse täienduskoolitusasutuste veebilehti, õppekavasid ja õppe läbiviimist, lähtudes täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud nõuetest. Sellega seoses otsib EKKA

hindamiseksperte täienduskoolitusasutuste õppekavade ja õppe läbiviimise kvaliteedi hindamiseks.

Oled oodatud kandideerima, kui vastad vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest:

Õppijasõbraliku tööandja tunnustamine toimub 16.oktoobril koostöös Eesti Tööandjate Keskliiduga.

Tunnusta Sinagi tublisid inimesi ning esita kandidaat aasta õppijasõbraliku tööandja tiitlile kuni 23.septembrini 2019!

Tunnustamine toimub  Euroopa Sotsiaalfondi projekti "Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine" raames.

Kandidaatide esitamine tunnustamiseks

Alates 1. oktoobrist hakkab Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur hindama töötukassa koolituskaardi koostööpartnereid. Luubi alla võetakse nii täienduskoolituse läbiviimine, õppekavad kui ka teabe avalikustamine, ning hinnatakse nende vastavust täiskasvanute koolituse seadusele (TäKS) ja täienduskoolituse standardi nõuetele.

2019. aasta sügisest alustab Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA) koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga täienduskoolitusasutuste kvaliteedi hindamisega, mille üheks tegevuseks on asutuste veebilehtede vastavuse hindamine täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele.

Sellest tulenevalt otsib EKKA täienduskoolitusasutuste veebilehtede hindajaid.

Oled oodatud kandideerima, kui:

2018. aasta sügisest töötab Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA) Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul välja täienduskoolituse kvaliteedi hindamise süsteemi. Sellest tulevalt otsib EKKA

EKSPERTE TÄIENDUSKOOLITUSE KVALITEEDI HINDAMISE SÜSTEEMI VÄLJATÖÖTAMISEKS

Oled oodatud kandideerima, kui omad kõrgharidust ja vastad vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest:

EPALE peamine eesmärk on luua tugev üleeuroopaline täiskasvanuhariduse kogukond ning parandada täiskasvanuhariduse kvaliteeti ja kättesaadavust Euroopas. Sihtasutuses Kutsekoda(link is external) asuva EPALE Eesti keskuse eesmärk on pakkuda ühte platvormi, kus on kättesaadav kogu TKH valdkonna info. Samuti on meie missioon toetada koostoimiva koolitajate ja TKH valdkonna praktikute kogukonna kujunemist.

Alates 1. oktoobrist hakkas Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur hindama töötukassa koolituskaardi koostööpartnereid. Luubi alla võetakse nii täienduskoolituse läbiviimine, õppekavad kui ka teabe avalikustamine, ning hinnatakse nende vastavust täiskasvanute koolituse seadusele (TäKS) ja täienduskoolituse standardi nõuetele. 

Euroopa Täiskasvanuhariduse veebikeskkonna EPALE Eesti Keskus ja Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon ANDRAS korraldavad koostöös V koolitajate mittekonverentsi. Koolitajate mittekonverentsi eesmärk on täiskasvanuhariduse kogukonna arutelukultuuri edendamine ning kogukonnale olulistele küsimuste fookusesse seadmine, et leida üheskoos neile lahendus.

Alates 1. oktoobrist hakkab Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur hindama töötukassa koolituskaardi koostööpartnereid. Luubi alla võetakse nii täienduskoolituse läbiviimine, õppekavad kui ka teabe avalikustamine, ning hinnatakse nende vastavust täiskasvanute koolituse seadusele (TäKS) ja täienduskoolituse standardi nõuetele. 

Koolitaja, sisekoolitaja, konsultant, treener, täiskasvanute õpetaja, lektor – heal lapsel mitu nime. Kuid kõikide nende nimede taga on palju ühist – täiskasvanute õppimise ja arengu toetamine. 

Võimalusi, kuidas ühest eksperdist ja oma ala spetsialistist kujuneb koolitaja, on mitmeid. Väga tavapäraseks ongi teekond, kus valdkonna hea tundja soovib, et ka teised selles tegevussfääris saaksid paremini hakkama ja seda läbi oskuslikuma tegutsemise. Ja selle altruistliku soovi tulemuseks on täiskasvanute õpetamine. 

KFL ja EPALE ootavad kõikide KFL liikmesorganisatsioonide koolitajaid esimesele ühisele koolituspäevale. Leiame sel päeval vastused küsimustele: Kes on koolitaja ja millised on tema kompetentsid? Milline on täiskasvanud õppija täna ja tulevikus? Kuidas toetada õppijat õpibarjääride ilmnemisel? Kuidas toetada õpitu rakendamist ja hinnata koolitusel õpitut?

Sellise küsimusega äsja pöördus Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu (KFL) poole üks koolitaja. Seda on ka varem küsitud ja mitmed meist KFL-ist on jäänud vastamisega kimbatusse. Kliendi aspektist on olnud palju emotsionaalseid arutelusid teemal üksikisik versus organisatsioon. Vaatame seda nüüd koolitaja aspektist ja proovime siin üheskoos selgust saada.
18 Märts 2019
by kaido vestberg
(et)
2 Kommentaarid

Peagi on saabumas koolitaja kutse taotlemise tähtpäev. 1. aprilliks ootab Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras avaldusi nii kutse esmataotlejatelt kui ka taastõendajatelt. Sellega seoses on üle Eesti korraldatud infoseminare ja koolituspäevi. Alljärgnevalt mõned ettepanekud ja mõtted, mis kerkisid esile kutse taotlemist toetaval seminaril Kuressaares.

Eestlaste seas on levinud ütlus: „Hariduse omamine ei tähenda veel haritust”. Haridust võib tõlgendada kui ühiskonnas tunnustatud teadmiste, oskuste, kogemuste ning käitumisnormide omandamise protsessi, haritust aga kui teadlikkust ja elukogemust. Seega haritus ja haridus täiendavad üksteist. Mis aga mõjutab inimeste elukvaliteeti- kas selleks on vaid haridus või ka haritus?

7 Jaanuar 2019
by Emily-Hestia Ta...
(et)

2017. aastal koguti esmakordselt täienduskoolitust pakkuvate asutuste kohta statistilisi tegevusnäitajaid eelmise kalendriaasta kohta, mis võimaldavad saada senisest parema ülevaate täienduskoolitusasutustes läbiviidavate koolituste tegevusvaldkondadest ja mahtudest. 

Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt koostatud analüütiline ülevaade tegevusnäitajatest on lisatud.

Tallinna Ülikoolis andragoogika õppetoolis 2005. aastal kaitstud Riina Kütti (end Nemvalts) magistritöö mikroõppest täiskasvanukoolitaja koolituses.

Pärast töö kaitsmist on mikroõpe võtetud kasutusele nii Tallinna kui Tartu Ülikoolis ning samuti mitteformaalhariduses. 

Kvaliteetselt läbi viidud mikroõpet väärtustavad õppijad kui tähenduslikku õpikogemust. 

Lühikokkuvõte
Haridus- ja Teadusministeerium viis koostöös Ernst & Young Baltic AS-iga läbi Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuringu, et koguda sisendit Eesti kõrghariduspoliitika kujundamiseks ning kõrgkoolide õppetöö arendamiseks. Uuringu eesmärgiks oli anda ülevaade Eesti kõrgkoolide vilistlaste õpingutega seotud taustast, lõpetamisjärgsest tegevusest, toimetulekust tööturul ning omandatud pädevustest ja rahulolust õpingutega, samuti anda kõrgkoolidele tagasisidet õppetöö kvaliteedi kohta. Ühtlasi võimaldas uuring hinnata muutusi võrreldes varasemate aastatega.

Kuigi termin “õpiobjekt” (ingl k learning object) tekkis alles 1990ndate alguses (Northrup 2007), võib internetist leida enam kui miljoni õpiobjektide kohta käiva dokumendi. Eriti kiiresti on õpiobjektide arv suurenenud viimastel aastatel ja ennustatakse nende arvu plahvatuslikku kasvu lähemal kümnendil. Õpiobjektid on muutunud e-õppes oluliseks mõisteks. Sellest arusaamiseks vaatame järgmist juhtumit.

Täiskasvanute koolitaja professionaalne areng hõlmab kolme üksteist vastastikku mõjutavat protsessi: professionaalse identiteedi kujunemine, professionaalne õppimine ja isikliku õpetamisteooria kujunemine. Täiskasvanukoolitaja professionaalsus on seotud nii teadmiste ja oskuste kui ka hoiakute, arusaamade ja tõekspidamistega ning avaldub praktilises tegevuses. Täiskasvanute koolitaja kui suhteliselt uue professiooni toimimises võib välja tuua erinevusi traditsiooniliste elukutsetega võrreldes: erinevused ettevalmistuses, diskursuse, normide ja erialase põhiteadmise kujunemises.

Sobivaid tulemusi ei leitud