chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

Puuetega inimesed

Ajaveeb

| 2 August 2019
| looja Merle KOIK
Just sellise meetodi abil on seitsme riigi (Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Sloveenia, Kreeka ja Eesti) partnerasutused võtnud nõuks täiskasvanud õppijate inglise keelt arendada, tegemist on Erasmus+ programmist rahastuse saanud projektiga „Neli elementi- legendid ja lood“.

Ajaveeb

| 7 Märts 2019
| looja ANGELA KWON
Täiskasvanuharidus ja kaasatus

UNESCO 2030 säästva arengu agenda, mille eesmärk on kaotada vaesus 2030. aastaks, ja ülemaailmse säästva arengu neljas eesmärk, mis puudutab haridust, leidis rahvusvahelises kogukonnas suure heakskiidu, kuna need on olulised edu saavutamiseks kõigi 17 säästva arengu eesmärgi (SDG) puhul (UNESCO, 2018). Kaasatust määratletakse kui kavatsust või poliitikat kaasata inimesi, kes on tõrjutud või väljajäänu olukorras.

Ajaveeb

| 13 Juuni 2018
| looja Veronika Tuul
Sel aastal toimunud mittekonverentsil arutleti mitmete huvitavate ja aktuaalsete teemade üle. Üks, mis palju huvi tekitas, käsitles psüühikahäirega ja/või erivajadusega õppija osalemist täiskasvanute koolitusel. Arutelu juhtinud EPALE saadik Veronika Tuul teeb kokkuvõtte arutelust ja toob esile olulisima täiskasvanute koolitajate jaoks.

Ajaveeb

| 26 Märts 2018
| looja Madli Leikop
Kas sport võib olla osa täiskasvanuõppest või täiendharidusest? Esimene vastusena tahaks öelda, et kui inimene õpib selgeks uue spordiala, siis muidugi, see ongi täiendõpe. Aga kui sport on alati olnud tema lemmikharrastus, siis see on pigem eluviis või on inimene lihtsalt suur spordihuviline. Eesti Invaspordi Liidu peasekretär Signe Falkenberg paneb aga ühe lausega asjale hoopis teisest küljest vaatama: “Puuetega inimestele on sport täielik eluõpe.“

Ajaveeb

| 17 Jaanuar 2018
| looja Jelena Lohmatova
Reflektsioon on protsess, mille käigus õpitakse eelkõige iseennast tundma. Selle abil leiame viisid, kuidas kõige paremini oma eesmärke saavutada, oma käitumist ja selle tagajärgi ette aimata, leida ühine nimetaja ülesannete ja nende täitmise tulemuste vahel. Meie kogemused ja reflektsioon aitavad kaasa meie kasvule ja arengule. Millise tahes täiskasvanud õppijate rühma puhul on põhjust kasutada reflektsioonivahendeid, vajadusel neid kohandades ja muutes. Meil on rõõm jagada oma materjale ja ressursse teiste täiskasvanute koolitajatega. Laadige need alla ja kasutage oma soovi kohaselt. Reflektsiooniprotsess sobib kõigile!

Ajaveeb

| 30 Juuni 2017
| looja Linda Juntunen
IPI Kulmakuppila kohvik on olnud tegev juba mitu aastat ja pakub kümnetele õpiraskustega inimestele meeldivaid töövõimalusi. Tugitöötubade tegevus rajaneb põhimõttel, et töö tegemist saab praktiseerida ainult tegelike klientidega suheldes.

Uudised

| 8 Jaanuar 2019
| looja Georgi SKOROBOGATOV

Haridus- ja teadusministeeriumis valmis määrus, millega lihtsustakse kutseõppurite erivajaduse tuvastamist ja tugimeetmete dokumenteerimise nõudeid. Edaspidi ei pea õpilane ise kutsekoolile oma erivajadust tõestama, vaid vastavad andmed saadakse infosüsteemidest. Määrus jõustub uuest õppeaastast.

Muudatuste eesmärk on toetada kutsekoole haridusliku erivajadusega õpilaste õppe korraldamisel ning soodustada sotsiaal- ning haridusvaldkonna koostööd õpilaste toetamisel õppes ja tööle asumisel.

Kolmapäev 23 September 2020, United Kingdom

The benefits of accessibility for libraries in the digital world

CILIP

Libraries and information services sit at the heart of our communities, but some users cannot fully access their library and information service's offerings. This free webinar will examine the rationale for library and information services to address accessibility. It will include an explanation of the tangible and intangible benefits, the risks of not addressing accessibility adequately, and an outline of the current landscape.

Esmaspäev 13 Juuli 2020 kuni Kolmapäev 30 September 2020, Greece

Εξ αποστάσεως επιμορφωτικά προγράμματα

ΝΕΟΣ ΚΥΚΛΟΣ (ΙΟΥΛΙΟΣ - ΣΕΠΤΕΜΒΡΙΟΣ 2020)

Διαδικτυακά Σεμινάρια Επιμόρφωσης με Βιντεομαθήματα
- Δωρεάν Παρακολούθηση - 

Έναρξη μαθημάτων: 13 Ιουλίου 2020
ΕΝΑΡΞΗ ΕΓΓΡΑΦΩΝ: 1 Ιουλίου 2020 
On-line εγγραφές στην πλατφόρμα: 
www.coursity.gr

Esmaspäev 23 November 2020 kuni Kolmapäev 25 November 2020, United Kingdom

World Congress on Special Needs Education (WCSNE-2020)

The WCSNE is dedicated to the advancement of the theory and practices in special needs education. The COVID-19 has put constraints on our daily life and there is ongoing travel concern in relation to the current pandemic. For this reason, the WCSNE-2020 will be held online. Registration fees are reduced to accommodate this new platform.

Reede 4 Detsember 2020, Poland

Ogólnopolska Konferencja Naukowa: Wirtualizacja codzienności osób z niepełnosprawnościami w dobie epidemii

"Ostatnie miesiące przyniosły duże zmiany obecności technologii informatycznych oraz powszechności ich wykorzystania we wszystkich obszarach życia społeczego. Epidemia wywołana wirusem Covid-19 spowodowała, że znaczna część aktywności w bardzo krótkim czasie przeniosła się do przestrzeni online. Edukacja, praca, zakupy, usługi medyczne, rozrywka i kultura zaczęły być dostępna za pośrednictwem sieci internetowych. Procesy te objęły również osoby z niepełnosprawnościami.

Neljapäev 22 Oktoober 2020 kuni Reede 23 Oktoober 2020, Germany

1. Hamburger Innovationskongress: Wege in den Arbeitsmarkt – Anforderungen und Lösungen sowie Impulse für bessere Rahmenbedingungen

Die 53° NORD und die Bundesarbeitsgemeinschaft Unterstützte Beschäftigung (BAG UB) laden zum 1. Hamburger Innovationskongress mit dem Thema „Wege in den Arbeitsmarkt – Anforderungen und Lösungen sowie Impulse für bessere Rahmenbedingungen“ nach Hamburg-Wilhelmsburg ein. Die Auftaktveranstaltung der neuen Reihe fokussiert Möglichkeiten und Chancen des Zugangs behinderter Menschen zum allgemeinen Arbeitsmarkt. Die Veranstaltung richtet sich an alle, die sich für eine Weiterentwicklung der beruflichen Teilhabe interessieren und ihr Angebot verbessern wollen.

Materjalid

| 11 Aprill 2020
| looja Kadi Kass

Magistritöö uurimisprobleem on sõnastatud küsimusena: "Kas ja kuidas mitteformaalõppe õppegrupis osalev erivajadusega täiskasvanud õppija mõjutab koolitaja enesearengut?" Uuringu eesmärgiks on teada saada ja mõista, kas ja kuidas koolitajad analüüsivad kogemusi, kui õppegrupis osaleb erivajadusega täiskasvanud õppija, ehk kas ja milline on erivajadusega täiskasvanud õppija õppegrupis osalemise mõju koolitaja enesearengule. Iga uus kogemus on koolitaja jaoks potentsiaalne õppimise ja arengu võimalus.

Materjalid

| 10 Aprill 2020
| looja Kadi Kass

Magistritöö eesmärk on uurida ja mõista, kuidas kirjeldavad vähenenud töövõimega täiskasvanud oma kogemusi õppimisest. Sisenedes tööturule ja õppima, kohtuvad vähenenud töövõimega täiskasvanud erinevate probleemidega, näiteks eelarvamused, teadmatus, müüdid ja hirmud (Puudega inimeste…, 2014). Mõnikord neid ka haletsetakse, kahjustades sellega nende minapilti ja positsiooni ühiskonnas (Kuusik, Davidjants, & Papp, 2016). Igaüks peab tundma, et ta on oodatud ja vajalik ühiskonnaliige just sellisena, nagu ta on (Aaviksoo, 2008).

Materjalid

| 9 Aprill 2020
| looja Kadi Kass

Kõrgem haridustase annab puudest tingitud erivajadustega inimestele võimaluse teha eluteel ja tööturul teadlikumaid valikuid (Leinbock ja Sakkeus, 2014, 45; Quick, Lehmann ja Deniston, 2003, 816). Erivajadustega täiskasvanutest on ebaproportsionaalselt vähesed kõrgharidusega (Töövõimetoetuse seaduse mõjuanalüüs, 2014, 126), samas on erivajadustega üliõpilased kiirelt kasvav sihtrühm Eesti kõrghariduses (Erivajadustega tudengite stipendiumid, 2010 ja 2014).

Materjalid

| 8 Aprill 2020
| looja Kadi Kass

Eestis hariduspoliitikas lähtutakse kaasava hariduse põhimõtetest ning elukestvaks õppeks võrdsete võimaluste loomisest (Takistusteta kõrgkooliõpe, s.a. 3) ning hariduse omandamist peetakse üheks inimõigustest, kuid kuna eeltoodud põhimõtted pole hariduses piisavalt rakendunud, on toetavate teenusteta ja juurdepääsuta erivajadusega õppijad akadeemiliselt suuremas väljalangemisohus ning akadeemilist õpingute edasilükkamist vaadatakse kui erivajadusega kaasnevat paratamatust.