Isikuteenuste uuring käsitleb isikuteenuseid, mis hõlmab juuksuri-, näo- ja kehahoolduse, massaaži-, spaa- ja muid ilu- ja isikuteenuseid. Uuring valmis 2020. aasta lõpus ning tulemused avalikustati 2021. a alguses. 

Isikuteenuseid pakkuvates ettevõtetes töötab umbes 9000 töötajat, mis moodustab 1,5% kõigist hõivatutest.  Töötajatest valdav enamus on teenindustöötajad.

Täienduskoolitus

Üleilmsete ja valdkonna suundumuste mõjul on isikuteenindajate töö sisu pidevas muutumises ning elukestvas õppes on vaja osaleda kõigil valdkonna töötajatel. Valdkonda on lisandunud uusi teenuseid, mida tasemeõppes ei õpetata (nt püsimeik, ripsme- ja kulmutehniku teenused), kuid terviseohutuse seisukohalt on ka neile erialane väljaõpe vajalik.

Isikuteenuste valdkonnas pakutakse täienduskoolitusi laialdaselt. Täiendusõpet pakuvad erakoolitusasutused, erialaliidud, kutseõppeasutused ja valdkonna ettevõtted. Lisaks pakuvad tootetutvustusega koolitusi toodete ja seadmete maaletoojad ning edasimüüjad. Ettevõtted teevad ka sisekoolitusi. Populaarsed on näiteks ripsme-, kulmu- ja küünetehniku ning massaažikoolitused. Arvukalt pakutakse üldisi hügieeni- ja teeninduskoolitusi ning keele- ja ettevõtlusõpet.

Kitsaskohaks on turul pakutavate täienduskoolituste ebaühtlane kvaliteet ja ebapiisav maht teenuse ohutuks osutamiseks ning koolitajate kohati puudulik erialane väljaõpe. Puuduliku väljaõppe tulemusena võib teenuseosutaja oskamatu tegevusega kaasneda oht inimese tervisele. Pikema tasemeõppe asemel eelistatakse lühiajalisi kursuseid, et asuda võimalikult kiiresti teenust pakkuma, või ei ole tasemeõppes teatud protseduuride tegemist võimalik õppida. Lühikoolituste kõrval on kasvanud ohtlik suundumus õppida isikuteenuste protseduure veebikoolitustel, mis ei võimalda omandada vajalikke praktilisi oskusi protseduuride ohutuks sooritamiseks. Turul on ka järjest rohkem isikuteenuste ja tervishoiu piiri peale jäävaid teenuseid, uusi seadmeid ja aineid jms, mille puhul ei piisa isikuteenindaja väljaõppest, vaid nõutud on meditsiinialane haridus.

Koolituste kvaliteedi tõstmiseks tuleks rohkem lähtuda kutsestandardites esitatud nõuetest ning valdkonna sees tuleks kokku leppida isikuteenuste pakkumiseks vajalikud kompetentsid ja nende omandamiseks baaskoolituse maht. 

Koolitusteemade puhul tuleb senisest enam tähelepanu pöörata hügieeninõuete järgimisele, isikukaitsevahendite kasutamisele, desinfitseerivate ainete (sh biotsiidide ja teiste kemikaalide) ohutule kasutamisele. Kõik isikuteenuste pakkujad peaksid läbima hügieenikoolituse ning neid teadmisi võiks teatud aja möödudes värskendada. Puudust tuntakse tootjast sõltumatutest koolitustest, kus räägitaks valdkonna uutest suundadest, ainetest ja tehnikatest. Lisaks tõid eksperdid välja järgmised koolitusteemad:

• Tuntakse puudust töötavatele juuksuritele suunatud erialastest täienduskoolitustest, näiteks barberikoolitus, soengute loomine, värvimise teooria ja tehnikad.
• Kosmeetikute jaoks on vajalikud koolitused, mis annavad põhjalikud teadmised ja oskused intensiivsete esteetiliste protseduuride teostamisel kasutatavatest ainetest ja tehnikatest, nende võimalikust bioloogilisest toimest, kõrvaltoimetest ning sellest tulenevatest terviseriskidest.
• Veekeskustes töötavatel spaateenindajatel tuleb kasuks vetelpäästekoolituse läbimine.
• Tätoveerijate puhul tõsteti esile vajadus anatoomia, füsioloogia, õigete töövõtete, sobivate värvide ja hügieenikoolituste järele.
• Massööridele võiks pakkuda võimalust osaleda enesearendamise eesmärgil taastusravikoolitustel.
• Tänu lemmikloomadele suunatud teenuste populaarsusele võiks pakkuda koolitusi väikeloomade tervisest, loomade (eelkõige koerte) psühholoogiast, massaažist, aga ka groomer’ite koolitusi.
• Nii täienduskoolituste tellijad kui ka koolitusel osalejad peaksid isikuteenuste koolitust valima hoolega ning tutvuma eelnevalt koolitaja tausta, õppekava ja õppetingimustega.

--

Uuringu olulisemate tulemuste, lühiaruande, tervikteksti ja infograafikaga, samuti ka tulevikutrendide ja teiste valdkondade uuringute tulemustel sõnastatud täienduskoolituse vajadustega tutvu Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA kodulehel.