Resource Details
RESSURSS

Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: AVALIK HALDUS

Avaliku halduse uuring valmis 2020. a teises pooles. Uuringus käsitleti avalikku haldust, nt täidesaatvat ja seadusandlikku võimu, finantshaldust jne kõigil valitsustasanditel, ning järelevalvet sotsiaal- ja majanduselu valdkonnas. Samuti välissuhteid ja kohustuslikku sotsiaalkindlustust, ametiühinguid, ettevõtjate ja tööandjate ning kutseorganisatsioonide tegevust. OSKA avaliku halduse valdkonnas töötab ligi 25 000 töötajat, mis moodustab 4% kõigist hõivatutest.

Avalikus halduses hõivatute arv väheneb 2027. aastaks prognoosi järgi ligikaudu 4%, st u 1000 hõivatu võrra. Hõivatute arv avalikus halduses kasvab keskmiselt sotsiaalvaldkonna, töö ja tervishoiu ning IT ja andmekaitse põhikutsealadel. Hõivatute arv avalikus halduses kahaneb keskmiselt üldiste tugiteenuste ning ehituse ja maakorralduse põhikutsealadel. Iga-aastane asendusvajadusest ja hõive kasvust/kahanemisest tingitud tööjõuvajadus on valdkonnas umbes 400 uut, peamiselt kõrgharidusega koolilõpetajat. 

Üleilmseid suundumusi ja valdkonna arengut arvestades muutuvad põhikutsealadel järjest olulisemaks järgmised valdkonnaülesed teadmised ja oskused:

  • teadmised poliitikakujundamise protsessidest ja meetoditest, riigi struktuurist ja üldistest toimemehhanismidest, avaliku halduse eetikast ning korruptsiooni ennetusest;
  • põhiteadmised õigusest, mis väljendub oskuses lugeda seadusi ning valdkonda reguleerivate õigusaktide ja hankeprotsesside tundmises;
  • projektijuhtimise oskused, sh projektiplaani koostamine, inimeste ja ressursside juhtimine, eelarvestamine, protsessijuhtimine, administreerimine ning enese- ja ajajuhtimine;
  • arendus- ja järelevalveoskused;
  • teenuste disainimise, arendamise ja analüüsioskused, sh nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse andmeanalüüsi ja -käitlemise oskused;
  • teadmised Euroopa Liidust ja õigusaktide vastuvõtmisest Euroopa Liidu tasandil;
  • keeleoskus, sh inglise ja vene keel Eestis töötades ning prantsuse keel välisteenistuses;
  • valdkondlikud IKT-oskused, sh visuaalsete vahenditega esitlemise oskus, enda kursis hoidmine tehnoloogiliste trendidega ning teadmised küberturvalisusest.

Valdkonna arenguks tuleb tõsta ja arendada kõrgkoolilõpetajate ning valdkonnas juba aktiivsete töötajate järgmiste üldoskuste ja isikuomaduste taset:

  • agiilsus ja paindlikkus, mis väljendub kiires olukorraga kohanemises ning probleemide lahendamisel uute lähenemisviiside katsetamises;
  • enesejuhtimise ja -abi oskused;
  • avaliku esinemise ja koosolekute juhtimise oskus;
  • oskus eristada olulist ebaolulisest ja kriitiline mõtlemine;
  • empaatiavõime;
  • kirjalik ja suuline eneseväljendusoskus;
  • strateegiline ja kontseptuaalne mõtlemine;
  • head läbirääkimisoskused, oskus teha kompromisse, juhtida konflikte ja kaasata partnereid;
  • koostöö- ja suhtlemisoskused;
  • kiire kohanemis- ja õppimisvõime; innovaatilisus.

Täienduskoolitus

Üleilmsete trendide mõjul muutuvad avalikus halduses käsitletud põhikutsealadel töökeskkond ning töö sisu pidevalt ja üha kiiremini. Täienduskoolitusi pakuvad nii koolitusfirmad ja õppeasutused kui ka Eesti Töötukassa oma koolituspartnerite toel. Need pole aga alati niivõrd avaliku halduse erialased täienduskoolitused, vaid valdkonnas üldiselt oluliste teemade koolitused. Levinud teemad on näiteks avalik esinemine, dokumendihaldus, projektijuhtimine, enese- ja ajajuhtimine, teenusedisain, andmeanalüüs, riigihanked, õigus, keeleõpe, IKT-oskused ning raamatupidamine. Konkurentsitult kõige rohkem pakutakse koolitusi juhtidele alustades keskastmejuhtide arenguprogrammidest ja lõpetades coaching’u meistriklassiga. Samuti leidub hulgaliselt õigusteemalisi ning üldisi keele- ja digioskuste arendamise koolitusi. Üha levinumad on ka isikuarengu ja psühholoogilise eneseabiga seotud koolitused.

Uuringu tulemuste põhjal võib väita, et avalikus halduses on küllalt levinud praktika läheneda töötajate koolitusvajadustele süsteemselt. Täienduskoolitused võib avalikus halduses laias laastus jagada keskseteks (st kogu asutust hõlmavateks), osakonnaspetsiifilisteks ja üksiktöötaja vajadustest lähtuvateks. Selline süsteemsus paistab eriti silma ministeeriumite ja enamiku nende allasutuste puhul. Osa sihtasutusi, väiksema tulubaasiga kohalikke omavalitsusi ja kolmanda sektori organisatsioone läheneb täienduskoolitustele korrapäratumalt ja spontaansemalt, reageerides operatiivselt vajadustele.

Avaliku halduse eksperdid näevad otsest vajadust tervikliku lähenemise järele kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste täienduskoolituste korraldamisel, kuna sealsete inimeste teadmiste ja oskuste tase mõjutab kogu riigivalitsemise kvaliteeti.

Analüüsi käigus selgunud valdkonna täienduskoolituse peamiste arenguvajadustena võib esile tuua järgmised:

  • arendada tuleb õigusvaldkonna, teenusedisaini ja disainmõtlemise, andmeanalüüsi, projektijuhtimise, inglise ja vene keele oskusi, IKT-baasoskusi ja erialaseid IKT-oskusi (sh oskusi seoses dokumendihaldusprogrammide ja küberturvalisusega) ning nn pehmeid oskusi (sh psühholoogilise eneseabi oskusi);
  • läbimõeldumalt ja süsteemsemalt tuleb analüüsida töötajate arenguvestlustest selguvaid koolitus- ja arenguvajadusi ning välja tuleb töötada ja juurutada keskne täienduskoolitussüsteem ja -plaan;
  • ülikoolid peaksid pakkuma avaliku halduse organisatsioonidele rohkem avaliku halduse temaatilisi täienduskoolitusi, et sisuspetsialistidel oleks võimalik end intensiivselt täiendada riigihaldust ja poliitikakujundamist puudutavatel teemadel.

--

Uuringu olulisemate tulemuste, lühiaruande, tervikteksti ja infograafikaga, samuti ka tulevikutrendide ja teiste valdkondade uuringute tulemustel sõnastatud täienduskoolituse vajadustega tutvu Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA kodulehel.

Resource Details
Ressursi autor(id)
Katrin Pihl ja Siim Krusell, SA Kutsekoda
Sisestage ressurss
Riiklik ja poliitika
Riik
Avaldamise kuupäev
Dokumendi keel
Login (1)

Want to add a resource ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new resource!