OSKA ärindushariduse 2020. aasta aprillis valminud metaanalüüs pakub tervikpilti ärinduse ja halduse ning majandusteaduse õppe vaatepunktist. Analüüs annab ülevaate õppes toimunud muutustest ja arengust ning koondab ja sünteesib varasemate OSKA uuringute põhjal ärinduse ja halduse ning majandusteaduse erialadega seotud kutsealade tööturunõudluse ning nõudluse-pakkumise tasakaalu hinnangu.

Ärindusharidus on juba aastakümneid olnud õppima asujate seas populaarne valik. 20 aasta eest valis ärindusõppe veerand kõrgkooli sisseastunutest, viimastel aastatel 16–18%, kutseõppes on ärinduse ja halduse vastuvõtu osakaal 11%. Tööturu tulevikuvajadusi arvestades võiks pidada piisavaks, kui ärinduse ja halduse või majandusteaduse valib umbes 10% kõrghariduse esimesele astmele õppima asujatest. Nõudluse ja pakkumise suhe ärinduse ja halduse õppekavarühmades on viimastel aastatel liikunud tasakaalule lähemale.

Täienduskoolitus

Ärinduse ja halduse õppesuuna ning majandusteaduse täienduskoolitusi korraldas 2016.–2018. aastal 226 asutust ehk umbes 23% kõigist koolitusi korraldanud asutustest. Õppijate arv moodustas umbes 12% kogu registreeritud täienduskoolitustel osalejate arvust. Ärinduse ja halduse õppesuuna täienduskoolitustel on enim õppijaid juhtimise ja halduse õppekavarühmas – 2018. aastal 26 596 ehk pisut üle 50%, viiendik õppuritest käis majandusarvestuse ja maksunduse täienduskoolitustel.

Eraturu koolituste osakaal ärinduse ja halduse õppesuunal lähenes 2018. aastal 85%-le.

Kasvanud on ärindus- ja majandushariduse tähtsus n-ö teise haridusena. Uuringu käigus läbi viidud intervjuud ja arutelud näitavad, et juhtide üldlevinud ja eelistatud haridustee hõlmab valdavalt asjaomase valdkonna kõrgharidust ning piisavat töökogemust, juhtimisoskusi aga arendatakse täienduskoolitustel ning ärinduse ja halduse õppesuuna tasemeõppes.

Ärinduse ja halduse kutseõpe on viimasel kümnendil kujunenud üha enam täiskasvanute õppeks, kus üle 60% õppijatest on enam kui 25-aastased ja 13% neist on vähemalt 40-aastased. Kümne aastaga on kõigi vanuserühmade osatähtsus alates 25. eluaastast kasvanud kaks-kolm korda.

Ärinduse ja halduse ning majandusteaduse õppe arenguvajadustena nähakse suuremat interdistsiplinaarsust õppekavade arenduses, lühemate, paindlikumate ja sisult kompaktsemate õpivõimaluste pakkumist ning senisest veelgi suuremat koostööd koolide, ettevõtete ja erialaühenduste vahel. Kuigi erialaühendused ei pruugi olla üldises täienduskoolituste statistikas suurimate koolitajate hulgas, on nende korraldatud koolituskursused enamasti nii töötajate kui ka tööandjate seas väga hinnatud (nt Audiitorkogu, Eesti Raamatupidajate Kogu, Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE jt koolitused). Nad pakuvad sageli nii valdkonna jaoks oluliste baasoskuste kursusi kui ka spetsialiseeritumat ning valdkonna uute arengusuundadega seonduvat õpet tippspetsialistidele ja juhtidele. Teatud kutsealadel (nt vandeaudiitorid, siseaudiitorid) on ka seadusest tulenev kohustus osaleda kindla mahuga täiendusõppes, mida on tunnustanud või korraldanud erialaühendus.

Täienduskoolitused on kasvava tähtsusega juba töötavate spetsialistide valdkondlike erialaoskuste ajakohastamisel, IKT- ja tehnoloogiliste oskuste omandamisel või värskendamisel, üldiste majandusja ärindusteadmiste täiendamisel ning samuti üldoskuste arendamisel. Tänapäeva töö- ja elustiil võimendab üha enam vajadust lühemaajaliste ja konkreetsetele teemadele keskenduvate õppeperioodide järele. Kasvab vajadus omandada või täiendada ärindusteadmisi pigem järk-järgult. Lisaks õppevormide paindlikkusele mängib töötavate õppijate puhul rolli ka õppetöö intensiivsus.

Nõudlus lühemas, paindlikumas ja sisult kompaktsemas vormis tasemeõppe järele on selgelt kasvanud.

--

OSKA ärindushariduse metaanalüüsi terviktekst koos infograafika ja valdkonna viimase statistikaga, samuti uuringu olulisemad tulemused on leitavad Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA kodulehel.