Liigu edasi põhisisu juurde
Resource Details
RESSURSS

Teadlik vananemine kui elukestva õppe fenomen

Rahvastiku vananemine on probleemiks kogu maailmas ja eriti Eestis kui väikesearvulise rahvastikuga riigis. Seetõttu tuleb rahvastikupoliitikas rohkem tähelepanu pöörata vanemaealiste vajadustele. Hilisvanadus on ühtlasi ka naisküsimus, sest naisi on pikaealiste hulgas palju rohkem kui mehi (Gothoni, 2008). Negatiivsed stereotüübid ja suhtumine vanemaealistesse kui kehva tervise ja vähese õppimisvõimega inimgruppi jätab vanemaealised ilma võimalusest panustada ühiskonda oma kogemustega ning surub nad hoopis abivajajate staatusesse. Vananemist kui positiivset kogemust väljendavad „aktiivsena vananemise” kontseptsioon (WHO, 2002) ning Rowe ja Kahni (1997) eduka vananemise mudel, mida määratletakse tervisliku seisundi ning ühiskonnaelus osalemise kaudu. Tööturul ja ühiskonnaelus aktiivseks osalemiseks on vaja kaasas käia tehnoloogiliste uuendustega, mis tingivad elukestva õppes osalemise vajaduse.

Teadlikkus sellest, millised muutused vananemisega kaasnevad ja kuidas nendest tekkivaid probleeme ennetada peaksid aitama säilitada paremat elukvaliteeti hilises eas. Magistritöö eesmärk on selgitada, millised teadmised ja kogemused panevad aluse keskealiste naiste edukale ja aktiivsena vananemisele. Sellest tulenevalt on püstitatud uurimisküsimused: Kuidas õpivad keskealised edukalt naised vananema? Millised teadmised ja kogemused panevad aluse edukale ja aktiivsena vananemisele?

Uurimiseks kasutasin kvalitatiivset fenomenoloogilist meetodit ja poolstruktureeritud intervjuud. Andmete analüüsimiseks kasutasin temaatilist analüüsi. Valim koosnes kolmeteistkümnest naisest vanuses 44-60.

Andmetest selgus, et edukas ja aktiivne vananemine pole kõigile inimestele ühtviisi saavutatav. Samas ei sõltu eluga rahulolu tingimata nendest faktoritest, mida mõõdetakse eduka ja aktiivsena vananemise mudelis. Kõige olulisemaks rahulolu ja turvalisuse aluseks pidasid vastajad sotsiaalvõrgustikku ning selle loomine ei sõltu täielikult teadlikkusest. Teadlikkuse tõstmisest üksi ei piisa elustiili muutmiseks kui inimene enda heaolu ei väärtusta. Teadlikust vananemisest olulisemaks osutus teadlikult elamine, sest olles ära tundnud oma olemusest lähtuvad sisemised vajadused ja elades nendega kooskõlas, ei ole vananemine negatiivne kogemus. Kuigi inimese eneseareng toimub suuresti informaalse õppe korras, toetavad seda suuresti formaalõppes omandatud analüüsioskused ja seetõttu ei saa ka selle haridusvormi tähtsust alahinnata. Kuidas jõuavad inimesed teadlikkuseni ja teadlikult vananemiseni sõltub iga inimese sisemistest ja välistest motivaatoritest.

Võtmesõnad: edukas vananemine, aktiivsena vananemine, elukestev õpe, informaalne õpe, teadlikkus

Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö on avaldatud ETERA kataloogis.

Resource Details
Ressursi autor(id)
Merle Lobjak
Sisestage ressurss
Võimalused ja ressursid
Riik
Avaldamise kuupäev
Dokumendi keel
Login (0)

Want to add a resource ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new resource!