Täiskasvanuhariduse valdkonna statistika põhinäitajad 2017

Täiskasvanuharidusest Eestis rääkides mõistame täiskasvanute koolitust nii tasemeõppes kui täienduskoolituses. Tasemeõppe korraldamist reguleerivad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kutseõppeasutuse seadus, rakenduskõrgkooli seadus, ülikooliseadus ning erakooliseadus. Täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus, mida sageli nimetatakse ka mitteformaalõppeks.

Täiskasvanuks olemise vanuselised piirid ei ole haridusest rääkides täpselt defineeritud. Et täiskasvanuharidus on tihedalt seotud tööturu ja konkurentsivõime mõistega, siis on valdkondlikes ülevaadetes levinuimaks viisiks analüüsida 25-64-aastaste inimeste osalemist hariduses. Aga näiteks kõrghariduses loetakse täiskasvanud õppijaks 30-aastaseid ja vanemaid õppureid.

Käesolevasse ülevaatesse on koondatud Eesti täiskasvanuharidust iseloomustavad põhilised statistilised näitajad 2016. aasta ja 2016/2017. õppeaasta kohta nii tasemeõppes kui elukestvas õppes tervikuna nii õppevormide kui vanuse kaupa.

Antud dokumendis on andmete peamisteks allikateks Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS), Eesti Statistikaameti poolt läbiviidav Eesti tööjõu-uuring (ETU) ning Eurostat-i poolt koondatav rahvusvaheline statistika ja lisaks on kasutatud Kutseregistri andmeid.

Koostaja: Mart Reinhold Haridus- ja Teadusministeeriumi analüütik