chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ressurss

Täiskasvanud õppijad Eesti kõrgharidussüsteemis. Uuringu aruanne

Keel: ET

Postitaja Katrin Karu

Eessõna
Eurostati prognooside kohaselt elab 20 aasta pärast Eestis üle 100 000 tööealise inimese
vähem, st suureneb vajadus kõrgema tööhõive ja suurema ettevõtete loodava lisandväärtuse järele. Samas suur osa Eesti praegusest tööjõust (vanusegrupis 25-64) ei
oma erialast haridust (kutse- ja kõrgharidus), kusjuures erialase hariduseta isikute arv on kõige suurem noorimas vanusegrupis, 25-34-aastaste seas – 35% .Tööturu vajaduste ja inimeste oskuste paremaks ühitamiseks ning tööjõu tootlikkuse suurendamiseks on Eestis vaja tagada kaasaegsete oskustega töötajate järelkasv, st eelkõige suurendada erialase, so kutse- või kõrgharidusega tööealiste inimeste osakaalu tööjõus. Aastaks 2020 on Eesti eesmärgiks suurendada kolmanda taseme haridusega 30-34-aastaste inimeste osakaalu rahvastikus 40%ni ja saavutada 20% täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr.
Eesmärgi saavutamise oluliseks eelduseks on ilma erialase hariduseta täiskasvanutele
kvaliteetse tasemeõppe pakkumine.
Tallinna Ülikooli uuring „Täiskasvanud õppijad Eesti kõrgharidussüsteemis“ on eriti
aktuaalne ja asjakohane, kuna annab taustateavet õpetamisprotsessi kujundamiseks ja
hariduspoliitilisteks otsusteks nii kõrgkoolide kui riigi tasemel. Lugesin uuringut täiskasvanute koolitajana, õpetajana, uurijana ja eelkõige hariduspoliitika kujundajana. Uuring on ulatuslik ja mitmekihiline ning annab olulist teavet, mõistmaks täiskasvanud õppijat kõrgkoolis. Uuring keskendub kõrgkoolis õppivatele täiskasvanud õppijatele, kaardistades nii õppimise ja õpikeskkonnaga kui õpingute ja muu elu ühendamisega seotud ootused ja kogemused. Uurimus käsitleb täiskasvanud õppijat kui 25-aastast ja vanemat. Antud definitsioon ei kattu Täiskasvanute Koolituse seaduse (TäKS) täiskasvanud õppija mõistega, mis käsitleb täiskasvanud õppijana tasemeõppes osakoormusega või eksternis õppijat.
Kuna uuritutest vaid 19% peab õppimist oma põhitegevuseks, siis 81% on täiskasvanud
õppijad ka TäKS mõttes, ent vaid osa neist õpib osakoormusega. Edaspidi vajab selgitamist, mida selline eristamine tähendab nt täiskasvanud õppija, tööandja ja teiste osapoolte jaoks.
Täiskasvanud õppijate vanemate enamuse kutse(kesk)hariduslik taust räägib vajadusest
säilitada paindlikke õppeviise kõrgkoolis kui erinevatele sotsiaalsete rühmadele kõrgharidusele ligipääsu tagamise vahendit. Uurimuse õppe kättesaadavust käsitlevas peatükis tuuakse välja, et kõrgematel kõrghariduse tasemetel jätkatakse õpinguid sagedamini juhul, kui need on tasuta. Kuna õppijate jaotuses õppetasemeti oli suurim kõrghariduse esimesel astmel õppijate arv, siis edasist analüüsi väärib õppetasu kui õpingute mittejätkamise põhjus (või küsimus pigem „eneseteostuses“ esimese taseme kõrghariduse diplomiga).
Oluline järeldus uuringust on õppelaenu tingimuste mittevastavus täiskasvanud õppija vajadustega kuna õppelaenu saab vaid täiskoormusega õppides. Antud probleemile
kavandatakse ka juba lahendust uut TäKSi koostades ja Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatusi kavandades.
Täiskasvanud õppijate suurem osakaal kaugõppes kõrghariduse esimesel astmel (üle
kahe kolmandiku õppijatest) viitab sellele, et ilmselt oluline osa vanemana kõrgharidusõpinguid alustanutest oma õpinguid kõrghariduse teisel astmel ei jätka. Karjäärinõustamise ja -valikute alastele probleemidele viitab suur eriala vahetajate osakaal uuringus osalejate seas. Mõtlemisainet kõrgkooliõpingute eesmärkide ja õpitulemuste kohta annab uuringutulemustes väljatoodud tendents ettevõtluse alustamise motiivi vähenemise üle õppetaseme tõustes. Edasist tähelepanu väärib ka uuringust selgunud suur isiklike huvide osakaal õpimotivaatorina, eriti rakenduskõrghariduse üliõpilaste puhul. Küsimusi tõstatab ka käsilolevate õpingute vähene seostumine tööalase konkurentsi tõstmise sooviga, ja see aspekt vajaks tulevikus eraldi uurimist.
Uuringu õpikeskkonnale hinnangute andmise osast on väga huvipakkuv tulemus avalikõiguslike ülikoolide madalamad hinnangud võrreldes rakenduskõrgkoolidega. Uurimuse autorid järeldavad, et selline hinnangute erinevus tuleneb erinevate õppevormide kasutamise hulgast (massiloengud ülikoolides!). Antud tulemus võiks olla kõrgkoolide õppekorraldajatele oluline info, saavutamaks õppijakeskset lähenemist ja paremaid õpitulemusi ning vähendamaks väljalangevust.
Võib tõdeda, et uuring on väärtuslik lisaallikas kavandamaks hariduspoliitilisi meetmeid
tuleviku tööturu vajaduste ja inimeste oskuste paremaks ühitamiseks. Usun, et sellise
teadmise järele on ühiskonnas ka laiem huvi.
Külli All
nõunik (elukestev õpe)
Haridus- ja Teadusministeerium

Ressursi autor(id): 
Triin Roosalu
Eve-Liis Roosmaa
Kristina Lindemann
Epp Reiska
ISBN: 
ISBN 978-9949-481-70-5
Avaldamiskuupäev:
Kolmapäev, 1 Jaanuar, 2014
Dokumendi keel
Sisestage ressurss: 
Uuringud ja aruanded
Riik:
Sildid:
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn