Täiskasvanud õppija õppimine. Kuidas ma õpin?
Magistritöö sisuks on autoetnograafiline uurimus täiskasvanud õppija õppimisest. Autoetnograafia puhul on tegemist kvalitatiivse uurimismeetodiga, kus uurija uurib iseennast, seades uurimuse keskpunkti omaenese kogemused ja lood (Ellis & Bohner, 2000). Minu autoetnograafia aluseks on kahe aasta vältel kirja pandud refleksioonid ja mõtisklused läbitud õppeprotsesside kohta: magistriõpingud, suhtlemistreenerite väljaõpe ja töötukassa koolitus. Autoetnograafia ei tähenda enese eksponeerimist võimalikult parimas valguses, vaid kirjutama peab ka oma vigadest, piinlikest olukordadest, kahtlustest ja eelarvamustest, mida oled kogenud (Chang, 2018).
Magistritöö teoreetilises osas tuginen Mezirowi transformatiivse õppimise teooria põhiseisukohtadele ning Ellis (2010), Anderson (2006) ja Changi (2008) seisukohtadele autoetnograafilisest uurimusest.
Autoetnograafia analüüsimiseks kasutasin narratiivset analüüsimeetodit. Analüüsi strateegiaks valisin strukturaalse lähenemise (Horsdal, 2012).
Magistritöö uurimisküsimus on kuidas mina kogen oma õppimist? Magistritöö eesmärgiks on mõista enda kui täiskasvanud õppija õppimise protsessi. Analüüsi tulemusena avaldusid õpingute käigus erinevad lood, mille analüüs aitas mul mõista enda õppimisega seotud kogemusi ja ennast kui täiskasvanud õppijat. Magistritöö muudab eriliseks aus ja avatud refleksioon minu isiklikust õpiteekonnast, mida jagan magistritöö lugejatega. sellest võib olla abi täiskasvanute koolitajatele, aga ka täiskasvanud õppijale oma õpiteekonna ja õppimise mõistmisel, kelle jaoks minu poolt kogetu loob samastumise võimaluse ning tekitab mõtteid ja küsimusi enda õppimise kogemuse kohta.
Võtmesõnad: autoetnograafiline uurimus, transformatiivne õppimine, täiskasvanud õppija, emotsioone esile kutsuv autoetnograafia
Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö on avaldatud ETERA kataloogis.