Käesolev magistritöö on autoetnograafiline uurimus, mis on sündinud isiklikust kogemusest, selle lahti mõtestamise vajadusest ja soovist. Autoetnograafia on kvalitatiivne uurimismeetod, mis on tööriist inimeste elude analüüsimiseks (Méndez, 2013). See sobib isiklike mõtete, aistingute või tunnete jälgimiseks, kuna teistel on juurdepääs nendeni keeruline (Karro-Tagapere, 2019). Oma lähenemise liigitan esile kutsuvaks (evocative) autoetnograafiaks. Magistritöös kohandan Stephen D. Brookfield’i kriitilist enesevaatluse mudelit (Brookfield, 1995, 2017), keskendudes enda kui õppija autobiograafilisele vaatele ning teoreetiliste seoste otsimisele ja väljatoomisele. Uurimusliku osa allikateks on minu kui täiskasvanud õppija kirjeldavad märkmed ning refleksioonid õppimiskogemustest ja õpibarjääridest. Magistritöö eesmärk on teooriatele tuginedes teadvustada õpibarjääride olemust ning autoetnograafilist lähenemist kasutadest lahti mõtestada ning lahendada minu kui täiskasvanud õppija isiklikud õpibarjäärid.

Magistritöös püstitatud uurimisküsimused on: 

• millised märgid on minul täiskasvanud õppijana aidanud õpibarjääre ära tunda?
• milliseid õpibarjääre olen magistriõpingute jooksul kogenud?
• millised eneseanalüüsi viisid ja tehnikad toetavad mind õpibarjääride lahendamisel?

Toetun peamiselt Knud Illerise (2017) käsitlusele, mis vaatleb täiskasvanu õppimist ja õpibarjääre läbi kolme mõõtme ning Stephen D. Brookfield’i (2015) seisukohtadele täiskasvanu õppimist takistavatest asjaoludest. Soovides õppimisel ette tulevaid olukordi analüüsida, tuleb mõista, et kogu õppimine hõlmab kolme dimensiooni - emotsionaalset, sotsiaalset ja kognitiivset (Illeris, 2017).

Magistritöö teoreetilises osas annan ülevaate täiskasvanu õppimisest, võimalikest õpibarjääridest ning autoetnograafilisest uurimismeetodist. Töö empiirilises osas esitan uurimusena isiklikel kogemustel põhineva autoetnograafia - kirjeldavad ja refleksiivsed märkmed magistriõpingutel kogetud tunnetest, millele järgneb eneseanalüüs.

Eneseanalüüsi tulemusel märkasin ja teadvustasin magistriõpingute jooksul kogetud emotsionaalseid, sotsiaalseid ja kognitiivseid õpibarjääre. Kuigi vahel on erinevaid õpibarjääre keeruline üksteisest eristada, leidsin tulemustest valdavalt emotsionaalseid õpibarjääre. Analüüsin kogetud õpibarjääre otsides seoseid teooriast ning arutlen nende ületamise võimaluste üle.

Võtmesõnad: esile kutsuv autoetnograafia, täiskasvanu õppimine, täiskasvanud õppija, õpibarjäärid, isiklikul kogemusel põhinev õpibarjääride ületamine.

Külli Kruusi 2022. a kaitstud magistritööga saab tutvuda Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu e-teadusraamatukogus ETERA.