Andragoogika põhiseisukohtadest lähtuvalt on väga oluline, kuidas minu uurimusteemaga suhestuvad õpetajad, kes oma igapäevatöös tegelevad iseenda ja teiste arengut puudutavate teemadega. Uurimuse keskseks aineks on professionaalse identiteedi ja subjektiivse heaolu seosed. Identiteedi all mõeldakse selget arusaama iseendast ning see on inimese eesmärgi ja ühtsuse otsing ning tulemus (McAdams, 1988). Kokku saavad inimese mina-määratlus, organisatsiooni väärtused ja põhimõtted ning organisatsiooni identiteedi konstrueerimine läbi suhetevõrgustiku. Iga inimese identiteeti võib käsitleda kui ajas kujunevat enesemääratlust (Beijaard, Verloop, Vermunt, 2004), mida konstrueeritakse sotsiaalsetes suhetes refleksiooni kaudu (Cooper ja Olson, 1996, viidanud Beijaard jt, 2000). Magistritöö strateegia on kirjeldav kvalitatiivne uurimus ning probleemi sõnastasin küsimusena – kuidas kogevad õpetajad oma professionaalse identiteedi arengut ja subjektiivset heaolu koolis? Sellest lähtuvalt püstitasin järgmised uurimisküsimused: - Kuidas mõjutab loodud koolikeskkond õpetaja professionaalse identiteedi arengut? - Kuidas õpetajate professionaalne identiteet on seotud subjektiivse heaoluga? - Millised protsessid koolis mõjutavad õpetajate identiteeti? Magistritöö eesmärk on õpetaja professionaalse identiteedi ja subjektiivse heaolu seoste kirjeldamine ja analüüs koolikultuuri kontekstis. Andmeid kogusin fookusgrupi intervjuudega. Valimigrupi moodustasid Viimsi Gümnaasiumi õpetajad. Empiiriliste andmete analüüsimiseks kasutasin induktiivset sisuanalüüsi (Julien, 2012). Õpetajate professionaalset identiteeti on erinevatest vaatenurkadest uuritud, kuid mitte seoseid subjektiivse heaoluga ning uues loodud koolikultuuris. Empiirilise uurimuse tulemusena selgus, et õpetaja professionaalne identiteet on seotud subjektiivse heaoluga, mis omakorda sõltub koolikultuurist. Koostöise kultuuri kujunemist toetab kaasav juhtimine. Koolis on loodud koostöövormid, mis toetavad õpetajate kaasatust argiteemadesse ja protsessides. Õpetajate jaoks on arenguks olulised autonoomsus, võimalus otsustes kaasa rääkida, võimalus eksida, oma ruum ning meeskonnaliikmete usaldus. Nende tingimuste olemasolul on õpetaja valmis vastu võtma rohkem vastutust ning on kooli arengutes partneriks, mitte passiivseks osalejaks. Identiteedi arengu ning heaolu eelduseks on võrdsed suhted, nii kollegiaalsed kui ka õpetaja-õpilane suhted. Õppeprotsessis kohtuvad partnerid, inimene ja inimene, kus õppimine toimub mõlemapoolselt. Mida võrdsemad on suhtetasandid, seda vähem on pinget ja väsimust, seda kõrgem on subjektiivne heaolu, mis omakorda soodustab vastutuse võtmist ja panustamist. See kõik loob õpetajas subjektiivset heaolu, mis omakorda annab soodsa võimaluse individuaalse professionaalse identiteedi arengule ning kujundab tugevat organisatsiooni identiteeti. Magistritöö koosneb kahest osast, teoreetilisest ülevaatest ja empiirilisest osast.

Võtmesõnad: Professionaalne identiteet, subjektiivne heaolu, koolikultuur, õpetaja

Lemme Randma 2019. a kaitstud magistritööga saab tutvuda Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu e-teadusraamatukogus ETERA.