Õppejõudude transformatiivsed õpetamispraktikad kestlikkusele suunatud aineprogrammides
Kestlikkusele suunatud kõrghariduselt eeldatakse õppijate arusaamade, hoiakute ja käitumise kujundamist keskkonnahoidlikumaks, kuid neid muutusi toetavad transformatiivsed õpetamispraktikad on ülikoolides nõrgalt esindatud. Magistritöö eesmärk on analüütiline ülevaade transformatiivsetest õpetamiskultuuridest kestlikkusele suunatud kõrghariduse aineprogrammides. Selleks püstitasin uurimisküsimuse: Millised on transformatiivsed õpetamiskultuurid kestlikkusele suunatud kõrghariduse aineprogrammides? Mugavusvalimisse kuulus üheksa õppejõudu kolmest Eesti ülikoolist.
Uurimus tugineb kvalitatiivsel uurimisstrateegial. Andmekogumiseks kasutasin poolstruktureeritud intervjuud ja osalusvaatlust. Andmeanalüüsis tuginesin refleksiivsele temaatilisele analüüsile.
Uurimustulemustena ilmnes kaks õpetamiskultuuri: mõtestav ja eluline. Mõtestava õpetamiskultuuri eesmärk on suunata õppija enda jaoks lahti mõtestama keskkonda kui süsteemi ning inimese rolli selle osana. Elulise õpetamiskultuuri eesmärk on valmistada õppija ette tööks kestlikkuse valdkonnas läbi eluliste näidete ja praktilise kogemuse. Õpetamiskultuurides on keskseks lähenemiseks dialoog ja koostöine õppimine. Nende õppesisu on süsteemne ja interdistsiplinaarne, mille vahendamine õppijale eeldab õppejõult epistemoloogilist pluralismi.
Võtmesõnad: õpetamiskultuurid, transformatiivne õpe, kestlik haridus, epistemoloogia
Enri Uusna Tallinna Ülikoolis 2025. a kaitstud magistritöö on kättesaadav ETERA kataloogis
