Üldpedagoogilised teadmised aitavad luua õppeainest sõltumata tõhusa õpikeskkonna kõigile õpilastele. OECD hiljutise õpetajate teadmiste pilootuuringu raportist ilmneb, et õppimise ja arengu osas on Eesti õpetajate ja õpetajaks õppijate teadmised kasinad. Seega nähakse õpetajatel vajadust antud teadmisi täiendada. Kuna õppimine on ennekõike püsivate ja paindlike mälusisude tekitamine, keskenduti uuringus õpetajate ja õpetajaks õppijate teadmistele mäluprotsessidest ning vastava õppematerjali tõhususe analüüsimisele. Osalejad vastasid küsimustele mäluprotsesside kohta (täpsemalt meenutamine ja meeldejätmine) enne, vahetult pärast ning üks kuu pärast õppematerjaliga tutvumist (N = 90).

Uurimuse eesmärk oli hinnata, millised aspektid mäluprotsesside puhul on õpetajate ja õpetajaks õppijate teadmistes olulised ning millised teadmised puudulikud. Lisaks analüüsiti spetsiaalselt uuringu jaoks loodud ning erinevates formaatides (audiovisuaalne õppefilm, audiovisuaalne õppefilm + tekstiline transkriptsioon) esitatud õppematerjali tõhusust vastava teema omandamisel. Ilmnes, et vastanute eelteadmised mäluprotsessidest olid pigem fragmentaarsed. Loodud õppematerjal aitas kaasa teadmiste muutumisele enam teaduspõhiseks ja diferentseerituks. Pikaajaline muutus teadmistes ilmnes siiski vaid üksikutes aspektides. Õppematerjali esitamise formaadi mõju õppimise tõhususele ei õnnestunud näidata. Magistritöö on kirjutatud artikli formaadis, vormistamisel on järgitud Eesti Haridusteaduste Ajakirja vormistusnõudeid.

Võtmesõnad: õpetajate pedagoogilised teadmised; mäluprotsessid; meeldejätmine; meenutamine; audiovisuaalne õppematerjal

Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö on avaldatud ETERA kataloogis.