Täiskasvanute õpetamine on Eestis ametlikult aktuaalne juba 1993. aastast, mil välja tuli täiskasvanute koolituse seadus (Täiskasvanute koolituse seadus, 1993). Aastatega on koolitusmaastik saanud uued lähenemised ja põhimõtted ning Eesti Vabariik on teinud järjest samme täiskasvanukoolitaja professionaalse koolitustegevuse määratlemise suunas (Gross & Jõgi, 2010). Täna on Eesti täiskasvanute koolitajatel võimalus taotleda seaduslikku koolitaja kutset, mille annab välja 2004. aastast Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon ANDRAS. Praeguseks on Eestis 434 kutsega täiskasvanute koolitajat, kes on läbinud kutseeksami ja seega kvalifitseerunud teatud koolitaja kutse tasemele. (Sihtasutus Kutsekoda kodulehekülg) Sihtasutuses Kutsekoda Kutseregistris on avaldatud informatsiooni väljastatud kutsetest ja kutsestandarditest, küll aga ei avalda ükski täiskasvanuhariduse olemusega kokku puutuv organisatsioon kutse taotlemise kogemusest saadud koolitaja professionaalset arengut ega loodud isiklikku tähendust. Eelnevast tulenevalt kerkib esile uudishimu pakkuv küsimus, mis kõlab järgnevalt: “Kuidas kogevad koolitajad professionaalset arengut kutse taotlemise kogemuse käigus?”.

Teadusartikkel käsitleb teemat täiskasvanukoolitaja professionaalne areng koolitaja kutse taotlemise kogemuse kontekstis. Täiskasvanukoolitaja on  spetsialist, kes vahendab täiskasvanud inimestele teadmisi ja/või oskusi, suunab nende arusaamade ja hoiakute kujunemist ning toetab õppija enesearengut (Sihtasutus Kutsekoda kodulehekülg). Koolitaja kutse taotlemine on Eesti Vabariigis ametlikult teostatav protsess, mille tulemusena koolitaja kvalifitseerub teatud tasemega täiskasvanute õpetamise spetsialistiks.  Probleemina käsitleti kutse taotlemise kogemusest saadud koolitaja professionaalse arengu vähest uuritavust. Uurimuse eesmärgiks oli uurida koolitajate kutse taotlemise vahetut kogemust ja märgata selles koolitaja professionaalset arengut. Eesmärgi saavutamiseks kasutati kvalitatiivset uurimisviisi, intervjueeriti nelja kutsega täiskasvanukoolitajat – kaks neist olid esmataotlejad ja kaks taastõendajad. Andmeid analüüsiti kombineeritud andmeanalüüsi abil ning tulemuste esitamisel selgus, et kutse taotlemise protsessist saadud kogemus on professionaalse arenguga otseses seoses läbi hoiakute, suhtumise ja tööpõhise tegevuse muutumise. 

Empiirilise uurimuse meetoditena kasutati poolstruktureeritud ja struktureeritud intervjuud Eesti Vabariigi kutsega koolitajatega. Artikkel on suunatud eelkõige koolitajtele inspireerimaks neid kutset taotlema  ning mõtestamaks kutse taotlemise protsessi väärtust professionaalse arengu kontekstis.