Resource Details
RESSURSS

Karin Rohi: ka gümnaasiumis õppijad on varajases õitsenguetapis täiskasvanud. Miks ei võiks neile luua samaväärseid õpitingimusi kui ülejäänud täiskavanutele?

Haridus- ja Teadusministeeriumi 2015/2016. aasta andmete järgi asus gümnaasiumis ehk 10.-12. klassis õppima ca 21 540 noort. 10. klassi astus ca 7500 noort. 12. klassis asus statsionaarses õppes õppima ca 6800 noort.

Alustame ajast ,mil inimene astub esimesse klassi. Algkoolis luuakse õppimiseks väga laialdased võimalused. Külvatakse loovust ning raamidest väljapoole mõtlemist, et tõsta laste potentsiaali. Algkoolieas olevatele lastele on loovad õpilähenemised ja suunav õpikeskkond oluline, eriti seetõttu, et nad omandavad teadmisi kiiresti ning imevad neid sisse nagu käsnad. Sama kehtib ka õpiharjumuste loomisel. Siiski kerkib õhku küsimus, et mis väärtus luuakse loovale ja suunavale õpetamisviisile põhikoolis ning gümnaasiumis?

Mingil ajahetkel muutub nii õppimine kui ka õpetamine enamikes koolides aina üheülbalisemaks ning õpetaja pakub üksnes valmisteadmisi. Toetudes PISA testidele, kus valitakse välja juhuslikult õpilasi, kes testi sooritavad, on tulemused Eesti näitel väga head. Siiski läheb koolihariduse loovuse kujundamise ning õppijale vastutuse andmise probleem sügavamale ning PISA test kindlasti neid probleeme välja ei too. PISA testi, mis toimub iga kolme aasta tagant, on korraldatud alates 2000. aastast kuus korda. Eesti osales esimest korda PISA testis 2003. aastal. Viimane test toimus 2015. aastal, kus osales kokku 72 riiki. Eesti õpilased, kes enamus õppisid sellel ajal üheksandas klassis, hoidsid lippu kõrgel just loodusteadustes, millega Euroopas ollakse esimesel ja maailmas kolmandal kohal. Haridusteadlane ning Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi direktor Kristi Vinter puudutas koolihariduse ja PISA testide teemat saates “Plekktrumm”, kus tõi samuti välja PISA testi erinevad tahud ning Eesti haridussüsteemi algastmete arengukohaks just loova ja suunava õpikeskkonna loomise. Samuti on Kristi Vinter kirjutanud Postimehes artikli kooli- ning õpikäsituste muutmise teemal.

Traditsioonilise koolihariduse omandamine

Usun, et üheks murekohaks on pikaaegne traditsiooniline haridussüsteem, mille ümber muutmine eeldaks suurt ressurssi nii õpetajate, õppijate kui ka riigi valmisolekuks. Mõeldes elukestvale õppele, siis oma esimesed faktiteadmiste õpikogemused ning kellegi käe all õppimise kogemuse saab inimene kätte kohustuslikku üheksa klassi haridust omandama asudes. Kas ei peaks iga selles süsteemis osalev inimene andma endast olenevalt kõik, et see kogemus oleks positiivne ning kujundaks inimese, kes on ennastjuhtiv, pidevalt valmis arenema ja uuenema ning suudab võtta vastutust iseenese õppimise ees.

 

Täiskasvanute õpetamisel kasutatavate õppemeetodite toomine keskkooli konteksti

Nagu alguses välja toodud on gümnaasiumis õppijate arv siiani arvestatav ning noored mõtlevad oma tulevikule ja edasiõppimisele. Siiski kipub gümnaasium, mis peaks olema noore täiskasvanu ettevalmistus järgnevaks eluetapiks, kujunema hoopiski veel struktureeritumate valmisteadmiste pähe õppimiseks. Noored, eriti gümnaasiumiealised, on ülimalt loova mõtlemisega ning seda ressurssi võiks kasutada juba võimalikult varajases staadiumis. Täiskasvanute õppes luuakse turvaline õpikeskkond, milles antakse täielik õpivastutus täiskasvanu endi kätesse. Kaotatakse ära nägemus õpetajast kui ainukesest inimesest, kellel on teadmised ning kes oskab nendega midagi peale hakata. Õpetamisel tuuakse sisse täiskasvanu enda kogemused ning potentsiaal, mida kasutatakse, et luua uued teadmised.

Kuigi võib tunduda, et noored ei ole selliseks õppesüsteemiks valmis, ei tasu alahinnata noore täiskasvanu võimet võtta vastutus enda õppimise eest. Tuleks luua õppijale turvaline keskkond ja emotsioonid keskkoolis õppimisest, mis ei taanduks üksnes mõtteni „muidu ma ei saa ju ülikooli, kui ma keskkooli pole lõpetanud“. Sellise mõttega veetsin ka mina oma kolm aastat gümnaasiumis. Juba see näitab, et süsteemis on mingi oluline kild puudu, mis vajaks kohest reageerimist. Väljakutse nii õpetajatele, õppijaile endile kui ka riigile!

Resource Details
Ressursi autor(id)
Karin Rohi
Sisestage ressurss
Artiklid
Riik
Avaldamise kuupäev
Dokumendi keel
Login (1)

Want to add a resource ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new resource!