European Commission logo
Logi sisse Kontot looma
Saab valida mitu sõna koma abil

EPALE - Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

RESSURSS

Hirm võõrkeele ees kodumaal ja võõrsil

Käesolevas töös olen eesmärgiks seadnud uurida võõrkeelehirmu kui fenomeni ning õpilaste hirme, õppides üheltpoolt võõras keelekeskkonnas ja teisalt kodumaal emakeelses keskkonnas. Peamisteks uurimisküsimusteks on: 1) missuguste teguritega koolikeskkonnas kõige enam võõrkeelehirm seostub? 2) kas hirmu võõrkeele ees tunnevad rohkem inimesed, kel on ka muidu rohkem eksistentsiaalseid, elu kui tervikuga seonduvaid hirme? 3) kas võib täheldada seoseid inimese võõrkeelehirmu ja inimese enesehinnagu ja mina-käsituse vahel? 4) kas võõrkeelega seoses tuntakse enam hirmu või kartust? Töös on kaks peatükki. Esimeses peatükis analüüsin teaduskirjandusele tuginedes, mida mõista üldse hirmu all ning kuidas hirm mõjutab õpitegevust. Tuginen sealjuures peamiselt järgmistele autoritele: Oja, Pajula, Weber, Lotman, Hofstede, Rogers,, Myers, Nuget, Võgotski, Säljö. Kokku on töös kasutatud 60 allikat, neist on 39 võõrkeelsed. Võib väita, et võõrkeelehirm kujutab endast kultuurilist konstrukti kognitiivsetest, afektiivsetest ja käitumuslikest omadustest. Teine peatükk annab ülevaate valimist, uurimismeetodist ning on esitatud empiirilise uurimistöö tulemused. Andmekogumismeetodiks oli kirjalik küsitlus. Respondentideks olid noored vanuses 14- 19 aastat kodumaal Eestis ning Rootsis rootsi- ja ingliskeelses mitmerahvuselises klassis. Valimi moodustasid 234 õpilast Eestist (126) ja Rootsist (108). Andmeid analüüsisin valdavalt kirjeldava statistika meetodiga (protsentanalüüs), aga ka korrelatsioonanalüüsiga. Lahtiste vastuste andmeid tõlgendasin kvalitatiivsele sisuanalüüsile kohaselt. Tulemustest saab järeldada, et koolikeskkonnas seostub võõrkeelehirm kõige enam koolikeskkonna endaga. Hirmu tunnevad võõrkeeletunnis õpilased, kellel on madalam enesehinnang ning kel on ka rohkem elu kui tervikuga seonduvaid hirme. Võõrkeelehirmuga seoses tuntakse pigem kartust kui hirmu.

Võtmesõnad: hirm, kartus, võõrkeelehirm, kultuuriline keskkond, võõrkeele õppimine kodumaal ja võõrsil

Birgit Ellermäe 2018. aastal Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö on kättesaadav Tallinna Ülikooli digitaalarhiivis ETERA.

Resource Details
Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituut.
Ressursi autor
Birgit Ellermäe
Sisestage ressurss
Võimalused ja ressursid
Riik
Eesti
Avaldamise kuupäev
Dokumendi keel
Eesti keel
Likeme (0)