Haridusjuhtide koostöövõrgustik kohalikus omavalitsuses
Sisukokkuvõte:
Magistritöö eesmärk oli välja selgitada, millised tegurid toetavad haridusvaldkonna koostöövõrgustikus osalevaid kohaliku omavalitsuse haridusjuhte ja haridusasutuste juhte. Töö tulemustest lähtuvalt loodi juhendmaterjal, mis toetab kohaliku omavalitsuse haridusasutuste juhtide vahelist eesmärgistatud töötamist koostöövõrgustikes. Haridussüsteemis on koostöövõrgustikud väga olulised kõikidel eri tasanditel, alustades õpilaste omavahelistest võrgustikest kuni koolide vaheliste koostöövõrgustikeni (Daniels et al., 2009). Kuigi võrgustikutööl on mitmeid kasutegureid (Fullan & Rütel, 2018), teeb vaid veidi üle neljandiku Eesti koolijuhtidest koostööd teiste koolijuhtidega (TALIS 2018, 2020) ning kuigi poliitikas kaasa rääkimiseks on koolijuhtide huvi vähene, on see oluline haridusvaldkonnas muutuste juhtimise eestvedamiseks (Koppenjan & Klijn, 2004). Et olla osaline tõhusas koostöövõrgustikus, on Hudson (2004) välja toonud võrgustike neli võtmetunnust: väärtused ja tegutsemisviisid, osalejate vaheldumine, paindlik juhtimine ja vastastikune strateegiate mõjutamine.
Tuginedes eelnevale püstitasime kaks uurimisküsimust, millest esimene uurib koostööd toetavaid tegureid haridusvõrgustike toimimiseks ning teine poliitiliste ja töökorralduslike muutuste mõju koostöövõrgustikele. Kvalitatiivne uuring viidi läbi neljas omavalitsuses, kus andmete kogumiseks kasutati poolstruktureeritud fookusgrupi ja üksikintervjuusid kohaliku omavalitsuse haridusjuhtidega ning haridusasutuste juhtidega. Tulemused näitasid, et koolijuhtidele loob kindlustunde süsteemselt toimivad regionaalsed haridusvõrgustikud, ühiselt koostatud kohalik haridusstrateegia aitab piirkondlikul tasandil kujundada ühtlase kvaliteediga haridusvõrku, takistada haridusasutuste ning haridusvaldkonna sattumise poliitiliste tõmbetuulte kätte ning loob eeldused tõhusaks ning tulemuslikuks laiapõhjaliseks haridusjuhtide koostööks. Hästi läbimõeldud, eesmärgistatud, kindlate kokkulepetega, optimaalse liikmeskonnaga ning kõiki osapooli kaasav, teineteisega arvestav koostöövõrgustik aitab jõuda haridusvaldkonnas seatud eesmärkideni. Uuring kinnitas, et koostöövõrgustike eestvedamisel tuleb tähelepanu pöörata koostöö ja usalduse kujunemisele ja säilitamisele läbi tasakaalu leidmise ametlikes ja mitteametlikes tegevustes.
Võtmesõnad: haridusjuht, koostöövõrgustikud, võrgustikuteooria, võrgustiku võtmetunnused, kohalik omavalitsus
Magistritöö täistekst on kättesaadav ETERA kataloogis.
