Resource Details
RESSURSS

COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu ja oskuste vajaduse muutusele

Eestis 2020. aasta märtsis alanud COVID-19 viiruselaine ning sellega kaasnenud piirangute tõttu kahanes ettevõtete käive II kvartalis aastases võrdluses 18% ning III kvartalis 10%. Tööhõive vähenes 2020. aasta II kvartalis eriolukorra ajal järsult, kuid võrreldes müügitulu vähenemisega jäi langus tänu toetusmeetmetele tagasihoidlikumaks. II ja III kvartalis oli aastases võrdluses 4% ehk 25 000 tööga hõivatut vähem ning tööhõive väheneb ka talvel. Euroopa Liidu võrdluses oli Eesti tööturu reaktsioon kriisile 2020. aastal üks tugevamaid. Novembri lõpus oli Töötukassas arvel üle 50 000 töötu. Enim kannatas noorte tööhõive. Kuna tegevusalad, kus noored rakenduvad, on ka viirusekriisi pikemaajalise löögi all, võib see jätta pitseri noore põlvkonna tööelu algusele. Osal tegevusaladel (nt IKT, finantsvaldkond, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, avalik haldus, haridus) töötajate arv siiski kasvas.

Kui 2021. aastal võib enamikul tegevusaladel tänu vaktsineerimisele oodata olukorra paranemist, siis turismiga seotud tegevusaladel on olukord tõenäoliselt jätkuvalt raske. Mõne tegevusalani (ehitus, osa töötleva tööstuse harusid) võib kriis jõuda viitajaga. Tööpuudus võib tervikuna kasvada.

COVID-19 kriis on toonud kaasa töötajate koolitusvajaduse plahvatusliku kasvu. Suurenes vajadus organisatsioonisiseste koolituste ja töökohal õppe järele. Osalemine e-koolitustel ja virtuaalsetel seminaridel kasvas.

COVID-19 kriisi vahetul mõjul kasvas organisatsioonides vajadus digitehnoloogia, riskijuhtimise ja -analüüsi, tootearenduse ja turunduse, juhtimis-, kommunikatsiooni- ning koostööoskuste järele. Oluliseks muutusid teadmised turvalise töökeskkonna ning töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmisest.

Majanduse kriisist taastumise ja pikemaajalise arengu (kuni 10 aastat) vaates mõjutavad oluliste oskuste vajadust enim digitaliseerimine ja automatiseerimine (sh masinõpe ja tehisintellekt), rohepööre, kaugtöö kasvav osakaal, globaalsete tarneahelate muutumine ning töötajate füüsilise ja vaimse tervise kaitsmise tähtsustumine. Viirusekriis kiirendas neid arengusuundumusi jõuliselt. Eri tegevusalade tööhõivet mõjutavad ka viiruskriisist tingitud liikumispiirangud (mis mõjutavad negatiivselt eksporti ja tööjõu vaba liikumist), distantsihoidmise nõuded ning varandusliku ebavõrdsuse kasv.

Täiskasvanute ümberõpe annab võimaluse toetada digitaliseerimisega nii valdkondlikult kui ka üksikisiku tasandil. Rohepöörde üheks suuremaks proovikiviks saab põlevkivienergeetika sektori koondatavatele töötajatele vajaliku toe ja ümberõppe pakkumine.

Kriisist enim kannatada saanud valdkondade (majutus, toitlustus ja turism ning muud teeninduse tegevusalad) kogemusega inimestele võiksid sobida ümberõppekoolitused muuhulgas sotsiaal- ja tervishoiu- ning kinnisvarateenuste valdkonna kutsealadele. Kultuurivaldkonnas tegutsevatele loovisikutele võiks sobida näiteks erialaga seotud pedagoogiline tegevus.

Enamikus OSKA valdkondades 5–10aasta vaates prognoositud tööhõivemuutuse suund ning selle peamised mõjutegurid kehtivad. Kriisis võimendunud trendide taustal (digitaliseerimine, automatiseerimine, rohepööre) saavad osa prognoositud hõivemuutuseid teoks kiiremini ja jõulisemalt. Mõnes valdkonnas võib viirusekriis ja selle taustal toimuvad suundumused varasemat hõiveprognoosi muuta (majutus ja reisikorraldus, transport, kultuur, metsandus ja puidutööstus, arvestusala).

Väljavõte olulisematest tulemustest  2021.    aastal võib tööpuudus kasvada 

  • COVID-19 kriis on tööhõivet vähendanud, võrreldes aasta varasemaga töötas eelmise aasta III kvartalis 25 000 inimest vähem. 
  • Töökohad kadusid paljuski valdkondades, kus töötavad eelkõige noored - teenindus, majutus, toitlustus, turism.  
  • 15-24aastaste hõive vähenes ca 8000 töötaja võrra. 
  • Kriis jätab noorte hõivele pitseri, sest neis valdkondades pole hõive kiiret taastumist oodata. 
  • Distantsõpe ei võimalda noortel oskusi parimal moel omandada, mis võib mõjutada nende tulevast tööelu. 
  • Vanemaealisi võib oodata hõive langus. o Digitaliseerimine ja automatiseerimine nõuab töötajatelt kohanemisvõimet ja kiiret täiendusõpet. 
  • Töövõtulepingute alusel töötajate arv aasta jooksul kasvas. o Tööandjad ei julge võtta pikaajalisi kohustusi. 
  • Töötajad omakorda on seetõttu ebakindlamas olukorras. 
  • Töötajate arv kasvas aga IKT- ja finantsvaldkonnas, tervishoius, sotsiaalhoolekandes, avalikus halduses ja hariduses. 
  • Ehituses ja tööstuses võib hõive langust oodata sel aastal. 

 Viiruskriis tõi kaasa plahvatusliku vajaduse töötajate täienduskoolituste järele 

  • Juurde oli vaja õppida digitehnoloogia-, riskijuhtimise ja -analüüsi, tootearenduse ja turunduse, juhtimis-, kommunikatsiooni- ning koostööoskusi.  
  • Oluliseks muutusid teadmised turvalise töökeskkonna ning töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmisest. 
  • Kriis hoogustas tööülesannete mitmekesistumist ning nõudis töötajatelt suuremat valmisolekut täita senisest erinevaid tööülesandeid või teha tööd tavapärasest erinevas kohas. 
  • Senisest enam pakuti töötajatele ka organisatsioonisisese ümberõppe võimalusi. 
  • Lähitulevikus lähevad hinda keskkonnateadlikule majandamisele üleminekuks vajalikud oskused. 
  • Euroopa Liit toetab majanduskriisist taastumisel rohe- ja digipöörde läbi viimist. 

 Vaatamata töötuse kasvule on mitmetel elualadel keeruline sobivaid töötajaid leida 

  • Tööstus, IKT-sektor, põllumajandus, sotsiaalvaldkond, tervishoid ja haridus on jätkuvalt raskustes vajalike oskustega töötajate värbamisel. 
  • Töötud ei ole tihti valmis ametiala ning töövaldkonda vahetama, nt psühholoogilistel, elukoha, sissetuleku või mainega seotud põhjustel. 
  • Tööstuses tööle asumiseks on vajalik tehniline väljaõpe, mida korraldada on aeganõudev ja kulukas. 
  • Üheks suurimaks proovikiviks saab ümberõppe pakkumine põlevkivienergeetika töötajatele kaevanduse, õlitööstuse ja elektritootmise võimalike koondamiste jätkumisel. 
  • Majutuse, toitlustuse ja turismi ning teenindussektori töötajatele võiksid sobida ümberõpe nt sotsiaal- ja tervishoiu- ning kinnisvaravaldkonnas töötamiseks. 
  • Loovisikutele võiks sobida nt oma erialal õpetaja või koolitajana tegutsemine.  
  • Teenindussektori töötajatele võiks sobida ümberõpe nt teiste valdkondade klienditugedeks, IT helpdeski töötajateks; spaateenindajatele ka nt hooldustöötajateks. 
  • Raamatupidajad võivad liikuda oskuste täiendamise või ümberõppe toel IKT-sektorisse. 

 Taust 

  • Uuringus analüüsiti COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju töötajate ja oskuste vajaduse muutusele erinevatel tegevusaladel Eestis. 
  • Uuringus selgitati ka välja olulisemad koolitusvajadused, et anda infot täiendus- ja ümberõppe kavandamiseks. 
  • Uuringu viis Kutsekoda läbi juuni-november 2020. 
  • Uuringu koostamisel tehti koostööd Arenguseire Keskusega. 
  • Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes. 
  • OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse uuringud aitavad teha tarku karjäärivalikuid ning kujundada tulevikku vaatavat töö- ja hariduspoliitikat. 
  • OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. 

   

Resource Details
Ressursi autor(id)
Yngve Rosenblad, Riina Tilk, Urve Mets, Katrin Pihl, Ave Ungro, Mare Uiboupin, Ingrid Lepik, Anneli Leemet, Terje Kaelep, Siim Krusell, Andres Viia, Rain Leoma, SA Kutsekoda
Sisestage ressurss
Uuringud ja aruanded
Riik
Avaldamise kuupäev
Dokumendi keel
Login (0)

Want to add a resource ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new resource!