chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ressurss

Aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020

Keel: ET

Postitaja Eliisabeth Käbin

Peatükk 6. Vanemaealiste osalemine elukestvas õppes

Elukestev õpe hõlmab erinevaid õppetegevusi kogu elukaare kestel
Euroopa Liidus aktsepteeritud definitsiooni kohaselt mõistetakse elukestva õppe9
(ingl k
lifelong learning) all kogu üldharidust, kutseharidust ja -koolitust, mitteformaalset haridust ja
informaalset õpet, milles elu jooksul osaletakse ning mille tulemuseks on paremad
teadmised, oskused ja pädevused isiklikus, ühiskondlikus, sotsiaalses ja/või tööelus. Samuti
kuulub siia ka juhendamis- ja nõustamisteenuste osutamine. 

Lissaboni arengukava alusel on Euroopa Parlament heaks kiitnud kaheksa elukestva õppe
võtmepädevust, milleks on: emakeeleoskus, võõrkeelteoskus, matemaatikapädevus ja
teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest, infotehnoloogiline pädevus, õppimisoskus,
sotsiaalne ja kodanikupädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkus, kultuuriteadlikkus ja -pädevus.

Vanemaealiste puhul on lisaks formaalsele ja mitteformaalsele õppele
oluline arvestada ka informaalse ehk iseseisva õppe tähtsust
Formaalne haridus tähistab taseme- ja kutsehariduse omandamist, mitteformaalne
haridus osalemist tööalastel või vabahariduslikel koolitustel ehk kursustel, seminaridel ja
konverentsidel käimist, informaalne õppimine on iseseisev õppimine, sh meediast,
sõpradelt, pereliikmetelt, kolleegidelt jt.10 Informaalse õppimisena võib vaadelda näiteks ka
kultuuris osalemist ning ise kultuuritegevuste harrastamist. Kultuurisündmustest osavõtmine,
informatsiooni hankimine meedia vahendusel, raamatute lugemine, muuseumides ja
näitustel käimine ei tähenda vaid meelelahutust, vaid avardab ka silmaringi.

Kultuuriharrastustega tegelemine aitab arendada näiteks nii eneseväljendust, keskendumist,
meeskonnatööoskusi kui ka omandada uusi teadmisi. Loomekollektiivides osalemine ei
tähenda seega üksnes sotsiaalset aktiivsust, vaid ärgitab omandama ka uusi teadmisi ja
oskusi. Seetõttu on igasugusel kultuuris osalemisel ka informatiivne ja hariv külg (Kommel
2010).

Seega hõlmab elukestev õpe väga erinevaid õppetegevusi, millest osasid ei pruugita
õppimisena isegi igapäevaselt alati teadvustada. Samuti on praktikas erinevad õppevormid
sageli üksteisega põimunud (Rummo-Laes 2009). Ehkki elukestva õppe puhul peetakse
enamasti silmas formaalset ja mitte-formaalset õppimist, on aktiivsena vananemise
kontekstis ning vanemaealise elanikkonna puhul, kellest osa on tööturult juba taandunud ega
hari end enam teadlikult, samavõrd oluline arvestada ka informaalse õppimise tähtsust
(Kommel 2010). 

Tutvu kogu Aktiivsena vananemise arengukavaga 2013–2020 siin

Ressursi autor(id): 
Sotsiaalministeerium
Avaldamiskuupäev:
Teisipäev, 1 Jaanuar, 2013
Dokumendi keel
Sisestage ressurss: 
Muu
Riik:
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn