Mis on täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskava ja kuidas seda rakendatakse?

Mis on täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskava ja kuidas seda rakendatakse?

What is the European Agenda for Adult Learning and how is it implemented?

The Renewed European Agenda for Adult Learning (EAAL) defines the focus for European cooperation in adult education policies for the period to 2020. It was adopted by the Council in November 2011. In it, the Council recognises that there is a need for all adults regularly to enhance their personal and professional skills and competences, but that adult learning is the weakest link in national lifelong-learning systems. Adult participation in learning continues to be low. In order to achieve an effective adult learning sector, more needs to be done.   Among the issues targeted for action in the Agenda are: increasing the possibilities for all adults to access flexible, high-quality learning at any time in their lives; developing new approaches to adult education focusing on learning outcomes; raising awareness that learning is a lifelong endeavour; developing effective lifelong guidance systems and systems for validating non-formal and informal learning.

National Coordinators are designated by each country to facilitate cooperation between European countries and the Commission in implementing the EAAL. Each National Coordinator sets out a work programme which identifies the specific actions their organisation is going to take to implement the EAAL in their country.

By clicking on a flag, you can access the contact details of the current National Coordinators, and information about their work.

Austria
Austria flag.
Albania
Albany flag.
Belgium (FR)
Belgium flag.
Belgium (NL)
Belgium flag.
Bulgaria
Bulgaria flag.
Bosnia and Herzegovina
Bosnia and Herzegovina flag.
Croatia
Croatia flag.
Cyprus
Cyprus flag.
Czech Republic
Czech Republic flag.
Denmark
Denmark flag.
Estonia
Estonia flag.
Finland
Finland flag.
France
France flag.
Germany
Germany flag.
Greece
Greece flag.
Hungary
Hungary flag.
Iceland
Iceland flag.
Ireland
Ireland flag.
Italy
Italy flag.
Latvia
Latvia flag.
Liechtenstein
Liechtenstein flag.
Lithuania
Lithuania flag.
Luxembourg
Luxembourg flag.
Macedonia
Macedonia flag.
Malta
Malta flag.
Montenegro
Montenegro flag.
Netherlands
Netherlands flag.
Norway
Norway flag.
Poland
Poland flag.
Portugal
Portugal flag.
Romania
Romania flag.
Serbia
Serbia flag.
Slovakia
Slovakia flag.
Slovenia
Slovenia flag.
Spain
Spanish flag.
Sweden
Sweden flag.
Turkey
Turkey flag.
UK
UK flag.

Täiskasvanuhariduse uuendatud Euroopa tegevuskavas (EAAL) määratakse kindlaks Euroopa täiskasvanuhariduse poliitika alase koostöö rõhuasetus aastani 2020. Nõukogu võttis selle vastu 2011. aasta novembris. Selles tunnistab nõukogu, et kõik täiskasvanud peavad oma isiklikke ja ametialaseid oskusi ja pädevusi korrapäraselt parandama, kuid täiskasvanuõpe on riiklike elukestva õppe süsteemide nõrgim lüli. Täiskasvanute osalemine õppes on endiselt kasin. Tõhusa täiskasvanuõppe sektori saavutamiseks tuleb veel vaeva näha.

 

Tegevuskavas nähakse muu hulgas ette järgmised tegevussuunad: suurendada kõigi täiskasvanute juurdepääsu paindlikele ja kvaliteetsetele õppimisvõimalustele kogu elu jooksul; töötada välja täiskasvanuhariduse uusi lähenemisviise, mis keskenduksid õpitulemustele; parandada teadlikkust sellest, et õppida tuleb terve elu; töötada välja tõhusad elukestvad juhtimissüsteemid ning mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise süsteemid.

 

EAALi rakendamisel Euroopa riikide ja komisjoni vahelise koostöö hõlbustamiseks on igal osaleval riigil riiklik koordinaator. Iga riiklik koordinaator kehtestab tööprogrammi, milles määratletakse organisatsioonis kavandatavad konkreetsed meetmed EAALi rakendamiseks oma riigis.

 

Lipul klõpsates saate avada praeguste riiklike koordinaatorite kontaktandmed ja nende tööd puudutava teabe.

 

 

 

 

 

 

EPALE poliitika diagnostika/analüüsivahend põhineb uusimatel tõenditel täiskasvanuõppealase eduka poliitika kohta. Selle vahendi eesmärk on aidata riiklikel ja piirkondlikel sidusrühmadel teha kindlaks oma poliitikas tahke või sätteid, mida võiks paremaks muuta.