chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ajaveeb

Kas koolitaja peaks reflekteerima üks kord viie aasta jooksul?

27/07/2017
looja Jelena Lohmatova
Keel: ET

/en/file/jelenaaruteluveebijpgjelena_arutelu_veebi.jpg

Meie arutelu 11. mail toimunud EPALE kolmandal mitte-konverentsil oli seotud järgmiste küsimustega: Kas koolitaja peaks reflekteerima üks kord viie aasta jooksul (kutse taotlemise ajal)? Milline on koolitajate tavapärane reflekteerimise praktika? Kas see, mida koolitaja peab reflekteerimiseks ka seda tegelekult on? Millised tööriistad toetavad koolitaja reflekteerimist?

Arutelu toetamiseks kasutasime lauamängu (lisatud failis), kus osalejad said käsitleda koolitaja reflektsiooni teemat erinevate nurkade pealt ja samal ajal tutvuda erinevate reflektsiooni meetoditega, mis olid välja töötatud Erasmus+ projekti „Reflection tools for supporting individual learning paths of adults (In-Learning)“ raames.

Meie töörühma kokkuvõtted:

  • Tihti toimub teadlik reflekteerimine organisatsioonides ainult kord aastas arenguvestluse käigus. Siis võib juhtuda, et refleksioon on kui kontrollmehhanism, mis tegelikult takistab arengut. Korralikult korraldatud arenguvestlus kindlasti toetab koolitaja refleksiooni, aga koolitaja oma iseseisev ja süsteemne refleksioon on enam oluline.
  • Refleksioon peaks algama enne koolitust ja see on tsükliline protsess.
  • Refleksioon eeldab valmisolekut ja ettevalmistust ning see peab olema eesmärgistatud. Lihtsalt mõtlemine oma kogemusest ei ole refleksioon. Kirjaliku refleksiooni puhul on keerulisem mõtte pooleli jätta, pead selle lõpetama. Jõuline tööriist reflekteerimisel – analüüsivad, avatud küsimused.
  • Oma tunnete ja emotsioonide teadlik reflekteerimine kogu koolitamise protsessis on kindlasti vajalik selleks, et olla endaga aus ja märgata enda arenguruumi.
  • Kriitiline juhtum on refleksiooni ajend ja käivitaja. Kas ma suudan märgata oma kriitilist juhtumit?
  • Refleksioonimeetod peab olema hästi ja teadlikult valitud. See protsess ei tohiks muutuda rutiinseks ja formaalseks.
  • Oluline, et refleksioon ei oleks ainult nähtava ja meeldiva peegeldamine: “Vaata valgusvihust väljapoole”.
  • Kutse taotlemine on tähtis refleksiivne protsess, aga seda ei piisa selleks, et pidevalt areneda ja täiendada ennast professionaali ja enesejuhtiva õppijana. Leidsime ka, et kutse taastõendamine võiks toimuda supervisiooni või vestluse vormis.

Meie vestluse lõpus kasutatud pildid „Ava ja avasta“ aitasid meid mõista, et koolitajana “koorud välja” kui avastad reflekteerimise.

Kokkuvõtvalt, reflekteerimine on täiskasvanute koolitaja töö lahutamatu osa, mis peab toimuma pidevalt ja süsteemselt. Kui see toimib, siis „Töö kardab leiba söönd mehi“ ning koolitamise tase saab kõrgem ja tulemuslikum aidates inimesi areneda ja õppida hea meele ja huviga.

--

Jelena Lohmatova on Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assoatsiooni ANDRAS juhatuse liige, Ida-Virumaa Aasta Koolitaja 2014, Eesti Aasta Koolitaja 2014, Andragoogika magister (Tallinna Ülikool) ja andragoogika koolituste korraldaja alates 2012.a.

/en/file/jelenamangpngjelena_mang.png

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn