chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ajaveeb

Juhendamisoskuste tulevik

08/07/2017
looja Tiina Tambaum
Keel: ET

/lv/file/img7189jpgimg_7189.jpg

Juhendamisoskuste tulevik

Arutlesime mittekonverentsil „Kus kogu, seal väge“ selle üle, kas igaüks peaks ja kas igaüks võiks olla teisele inimesle juhendaja, et edasi anda seda, mida ise oskad, aga teised su kõrval mitte. Küsimus puudutab nii organisatsioone, kogukondi kui perekondi. Juhendaja rolli võib satttuda laps, et täiskasvanutele edasi anda digioskusi. Juhendaja rolli satub lühikese tööstaažiga töötaja projektipõhistes oganisatsioonides ning töölt lahkuv vana töötaja, kes peab välja õpetama oma järeltulija. Juhendaja rolli satub inimene kolmanda sektori töös, näiteks skautide või Kaitseliidu karjääriskeemis.

Küsisime neli suurt küsimust.

  1. Kas iga hea spetsialist on automaatselt ka hea juhendaja?
  2. Mis takistab hakkamast juhendajaks?
  3. Mis on juhendajaoskuste väljaõppe sisu?
  4. Mis on juhendamise tulevik?

1. Kas iga hea spetsialist on automaatselt ka hea juhendaja?

Iga hea spetsialist ei ole kohe ka hea juhendaja, juhendaja ettevalmistus on oluline, kas siis selleks, et teadmiste edasiandmise protsess oleks kiire ja organisatsioon kannaks optimaalselt kulusid, või siis selleks, et tagada juhendaja motivatsioon ja juhendamise kvaliteet.

Juhendaja tuleb valida selle järgi, kas tal on juhendamiseks  motivatsioon või on seda võimalik talle tekitada; samuti peaks inimene olema emotsionaalselt küps ehk tal peaks olema empaatiavõime.

Inimene, kellele antakse juhendamise roll, peab õpetatavat oskust valdama „piisaval“ tasemel, st tase ei pea olema maksimaalne.

2. Mis võib takistada juhendajaks hakkamast?

  • Tunne, et sinu teadmisi pole väärtuslikeks peetud;
  • tunne, et potentsiaalne õpilane pole sinu teadmisi väärt;
  • ohutunne, et andes oma oskused ära, kaotad teiste silmis (tööandja jaoks) oma väärtuse;
  • arvamine, et kui oled nõustunud, siis pead lõpuni tegema, poolepeal loobuda ei saa.

3. Mida juhendaja väljaõppes õpetada?

Väljaõppe sisu peaks olema parimate ja heade praktikate tutvustamine.

Õpetada tuleks kontakti loomist oma juhendatavaga, suhte arendamise oskuseid; juhendamise tehnilisi oskuseid (scaffolding*); oskust luua ja juhtida õppija ümber arenemisruum. Osutada tuleks ohule langeda juba kätteõpitud tehnikate, lähenemiste ja praktikate rutiini, mis ei pruugi aga sobida järgmisele õppijale. Käsitlema peaks vigade tegemise temaatikat – õpetamist läbi vigade, õpetaja õigust teha vigu, millised on vigade tegemise piirid.

4. Juhendamise tulevikuperspektiiv

Õppimine ja õpetamine muutub individuaalseks, mis tähendab, et teadmisi ja oskusi andtakse edasi inimeselt inimesele, indviduaalse juhendamise vormis.

Juhendamine on väga personaalne, mis lähtub iga õppija eripäradest. Juhendamise üks eesmärk peab olema turvalise keskkonna tagamine. Juhendamine on dialoog, mitte monoloog; tasakaalus dialoog, mitte ühest allikast väljuv teadmus. Juhendamisoskusi antakse edasi võrgustunult – see, kes on teinud mingi valdkonna õpet, annab selle rolli edasi järgmisele, et ise liikuda teise valdkonda, algul õppijaks ja siis juhendajaks.

* Loe scaffoldingu tehnikaid kaasapandud artiklist

Chi, MTH, Siler, SA, Jeong, H., Yamauchi, T., & Hausmann, RG (2001). Õppimine inimese juhendamine . Kognitiotieteestä 25 (4), 471-533.

Tiina Tambaum on Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur ja Haridusteaduste instituudis haridusgerontoloogia lektor. Tiina on vanemaealiste arendamise, vanemate meeste kaasatuse, põlvkondade vahelise õppe ja koostöö teemade uurija, koolitaja ning arenduste eestvedaja (vt ka www.65b.ee(link is external))

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn