Novi EPALE veb sajt dostupan od aprila 2021.
Saa rohkem EPALEst osa, logides sisse oma kontole. Nii saad hinnata ja kommenteerida sisu ning see annab sulle ligipääsu mitmetele võimalustele. 

 

Kallid EPALE kolleegid, 

nii nagu paljud teist teavad, oleme töötanud EPALE uue platvormi kallal, et suurendada kasutajasõbralikkust ning sisurikkust. 

Meie töö vilju näete juba aprilli keskel kui laseme käiku uue veebilehe. 

Uute EPALE võimaluste hulgas on uuendatud välimus ja menüü, rohkem hariduslikke ressursse ja uus Minu EPALE sektsioon.  Veelgi enam, EPALE kogukonnalugude algatus on peagi teie ees...Püsige lainel! 

 

EPALE uusim sisu

Euroopa sotsiaalõiguste sammas: põhimõtete muutmine tegevusteks (EN, LV, ES, ET, CS, IT, PT, DE, SV, EL, HU)

4. märtsil 2021 esitas Euroopa Komisjon oma auahne plaani tugeva sotsiaalse Euroopa jaoks, mis keskendub tuleviku töökohtadele ja oskustele ning sillutab teed õiglasele, kaasavale ja vastupidavale sotsiaal-majanduslikule taastumisele. 

Kantsler Merkel toetab uut digihariduse initsiatiivi Saksamaal. 

Kantsler Merkel toetab uut digihariduse algatust Saksamaal (EN, ET, DE, HU, PT)

Peter Brandt räägib uuest Saksamaa liiduvalitsuse "Digihariduse initsitatiivist" 

Võib-olla sai muuseumiharidus just pandeemiaga hoo sisse! (EN, PT, ET, LV, LT, SV, DE, HU)

Henrik Zipsane annab ülevaate Euroopa Muuseumi Akadeemia Rahvusliku muuseumi 2020. aasta aruandest.

EPALE intervjuu: Inge Schuurmans (BE) (Antwerpeni põhihariduskeskuse direktor)  (EN, NL, PT, ET, HU)

"Nii nagu paljud meist, pidime ka meie leidma alternatiive, et aidata oma õppijatel õppetööd jätkata."

EAEA Grundtvig Auhind 2021 ootab avaldusi! (EN, PT, ET, BG, LV, DE, PL, ES, TR, EL, FI, HU)

EAEA Grundtvig Auhind tõstab esile projekte, mille eesmärk on luua uusi ideid, partnerlussuhteid ja metoodikaid täiskasvanuhariduses. Selle aasta teema on "Digiteerimine ja demokraatia".

Eluharidus: jätkusuutlikud eluoskused haavatavatele sihtrühmadele (EN, SL, CS, ES, BG, PT, TR, ET, SV, HU)

Jätkusuutlikkuse teemat ei käsitleta täiskasvanuhariduses piisavalt, eriti arvestades selle tähtsust inimestele, keskkonnale ja majandusele. 

ROHELINE RAAMAT ELANIKKONNA VANANEMISE KOHTA - põlvkondadevahelise solidaarsuse ja vastutuse edendamine (EN, CS, BG, ES, PT, ET, EL, HU)

Euroopa Komisjon esitles rohelist raamatut, et algatada laiem arutelu Euroopa vananeva elanikkonna võimaluste ja väljakutsete üle.

Füüsilise koostöö puudumine puudutab täiskasvanuhariduse südant: Delphi uuring COVID-19 otsese ja oodatava mõju kohta. (EN, PL, PT, ET, EL, HU)Delphi uuring analüüsis Covid-19 otsest ja oodatavat mõju täiskasvanuharidusele ja täiskasvanute õppimisele. 

 

Hiljutine sisu Eestist

Uudised:

Rahvusvaheline tehnoloogiakontsern Google alustab aprilli alguses Eestis koolitusprogrammiga „Õpi koos Google’iga“, et aidata kaasa Eesti majanduse taastumisele pandeemiakriisist ning tõsta aasta lõpuks vähemalt 4000 inimese ja ettevõtte digitaalseid oskusi.

Haridus- ja Teadusministeeriumi infokirjast leiate ülevaate 11. märtsist kuni vähemalt 11. aprillini kehtivatest piirangutest, juhised distantsõppe korraldamiseks üldhariduskoolidele ning koolieelsete lasteasutuste töö tagamiseks, samuti info ministeeriumi ja partnerite koostöös pakutavatest toetusmeetmetest õppijatele ja õpetajatele.

Täiskasvanute koolitaja kutse taotlemise tähtaeg on 1. aprillil. Kutse taotlemine toimub kahes osas: 1) Dokumentide ja eneseanalüüsi nõuetekohane esitamine e-portfooliona; 2) kutse taotlejate hindamine ehk kutseeksam, mis toimub kahes etapis: a) dokumentide kontroll, b) tõenduspõhine intervjuu.

ETKA Andras koostöös Haridus- ja teadusministeeriumiga korraldab perioodil märts–mai 2021 kahepäevased arendusseminarid KOVide haridus- ja sotsiaaltöö spetsialistidele.

Arendusseminaride eesmärk on toetada elukestva õppe mõtteviisi kujunemist ning pakkuda tööriistu täiskasvanud õppijate vajaduste ja õppimisvõimaluste analüüsimiseks oma piirkonnas.

Haridus- ja Teadusministeerium saatis partneritele tagasiside saamiseks täiskasvanute koolituse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, et luua täienduskoolitusasutustele kaheetapiline kvaliteedihindamise süsteem. Muudatuste eesmärk on võimaldada täiskasvanutele kvaliteetsemat õpet.

EPALE Eesti keskus alustas Äripäeva raadioeetris kõlava saatesarjaga Õppetund, mis kajastab täiskasvanuharidust ja koolitust puudutavaid teemasid. Saateid on kuulama oodatud personali- ja koolitusjuhid, koolitajad, karjäärispetsialistid, inimeste arengu toetamisega tegelevad eksperdid ja teised huvilised.

Siddharth-bhogra-k3kdc5mqyyk-unsplash_0

Sel aastal saab Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud tasuta tööalastel koolitustel osaleda ligi 10 000 inimest. Kutseõppeasutustes viiakse läbi 403 kursust 5053 õppijale ning kõrgkoolides 102 kursust 4817 õppijale.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele ühtlustati huviharidusele ja -tegevusele, noorsootööle, sportimisele ja treenimisele, täienduskoolitusele ja -õppele seatud piirangud üle Eesti.

Jaanuaris viis Tallinna Ülikool läbi küsitlust nende inimeste seas, kes tegelevad Eestis vanemas keskeas ja vanemas eas inimeste arendamise ja sotsiaalse kaasamisega.

Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur on koostanud ülevaate juuksuritöö ja iluteeninduse valdkonna täienduskoolitusasutuste kvaliteedi hindamistest 2020. aastal.

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA isikuteenuste valdkonna tööjõuvajaduse uuringu andmetel on juuksurite, kosmeetikute, spaateenindajate, küünetehnikute ja muude iluteenindajate erialadel tasemeõppes lõpetajaid üle tööturuvajaduse ja paljude selle valdkonna koolituste kvaliteet on  puudulik. Töötukassa ei toeta seetõttu iluteeninduse valdkonda töötajate juurde koolitamist ja selle valdkonna täienduskoolituste rahastamist.

2021. aastal valis EPALE Eesti keskus 12 saadikut, kellest osa on juba kogenud ja osa uued toredad tegijad: Aksel Lõbu, Anneli Salk, Helen Johanson, Helina Kibar, Jelena Lohmatova, Kadi Kass, Kaido Vestberg, Kaire Viil, Katre Savi, Kristi Sinivee, Madli Leikop ja Merle Koik.

Käivitus Ülemiste City koolituskrediidi programm. Tegemist on AS Mainori, linnaku ettevõtete ja Eesti kuue juhtiva kõrgkooli koostööprojektiga, mis teadaolevalt loob terves maailmas pretsedendi.

2021. aasta on alanud andragoogidele ning andragoogikast huvitunuile hea uudisega – Talvi Märja, Larissa Jõgi ja Merle Lõhmuse sulest on ilmunud raamat "Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest".

 

Blogipostitused:

VII Koolitajate mittekonverents: andragoogika praktikas

Järjekorras seitsmes koolitajate mittekonverents toimub 18.05.2021 kell 10.00-16.40. Tänavu korraldavad Euroopa Täiskasvanuhariduse veebikeskkonna EPALE keskus Eestis ja Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras mittekonverentsi koostöös Tallinna Ülikooli andragoogidega. Mittekonverentsiga alustame kahe suursündmuse – andragoogika 35. sünnipäeva ja ETKA Andrase 30. sünnipäeva tähistamise perioodiga, mis kestab kuni aasta lõpuni.  

Raske õppija paneb koolitaja suhtlemisoskused proovile  Anneli Salk

Professionaalne koolitaja peaks oskama iga koolitusel osalejaga sobivalt suhelda ja tulema toime kõikide keeruliste suhtlemisolukordadega, mis koolituse käigus tekivad. Jah, see on ideaal, kuid „ raske  õppija“ paneb koolitaja suhtlemisoskused proovile. Kes on raske õppija?

Õppetund: 50–60aastased tegelevad enesetäiendamisega, sama ei julge öelda 20–30aastaste kohta Katre Savi

EPALE Eesti keskuse eestvedamisel startis käesoleva aasta veebruaris täiskasvanuharidust ja koolitusvaldkonda käsitlev raadiosaade ÕPPETUND, mis valmib koostöös Äripäeva personaliuudiste toimetusega. Saatesarja avasaates räägiti töötajate oskuste arendamisest ja sellest, milline on olnud koroonaviiruse mõju oskustele ning millised oskused aitavad koroonakriisis ellu jääda. Saatekülalistena olid vestlemas OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad, Magnetic MRO personalijuht Ene Krinpus, Grano Digitali tootmisjuht Koit Variksoo ja EPALE Eesti keskuse juht Georgi Skorobogatov. Vestlust juhtis Äripäeva Personaliuudiste juht Kai Miller ja vestluse pani kirja EPALE saadik Katre Savi. Saade oli eetris 4. veebruaril 2021. a Äripäeva raadios.

Õppetund: Koolitajate digipädevus on muutunud hügieeniteguriks Katre Savi

Saatesarja „Õppetundˮ teise saate keskseks teemaks oli EPALE ja SA Kutsekoja poolt tellitud ning Tallinna Ülikooli teadlaste poolt läbi viidud uuring „Eesti täiskasvanute koolitajate kompetentside avaldumine digikeskkonnas toimuvatel koolitustel ja nende koolitusvajadus“. Raadiosaates räägiti kui heaks koolitajad enda digipädevusi hindavad ja kuidas digioskusi arendatakse, millele tasub ettevõttel veebikoolitust tellides tähelepanu pöörata ning milliseks kujuneb koolituste tulevik. Saate külalisteks olid Tallinna Ülikooli andragoogika lektor Katrin Karu, koolitajate digioskuste koolitaja ja õppedisainer Veronika Tuul ja Telia personalivaldkonna juht Ingrid Viinapuu, vestlust juhtis Äripäeva Personaliuudiste juht Kai Miller ning arutelu võttis kokku EPALE saadik Katre Savi. Saade oli eetris 4. märtsil 2021. a Äripäeva raadios. 

E-õppe rakendamisel ei pea ise ratast leiutama  Margo Loor

Küsime oma koolitustel osalejatelt alati paar päeva enne koolitust mõned eelhäälestavad küsimused, muuhulgas õpimotivatsiooni kohta. Zoomi e-õppeks kasutamise koolitusel osaleja vastas hiljuti nii: “Vajadus ettekandeid, infopäevi ja töötubasid läbi viia on igapäevane. Näen, et vajadus Zoom'i kasutada ei vähene, vaid pigem kasvab.” Jutt on ühest konkreetsest e-õppe läbiviimise vahendist, kuid sama lause võiks rahulikult öelda e-õppe kohta laiemalt.

Koroonakriisi mõjud koolitusvaldkonnas  Anneli Salk

Koroonakriis on kestnud üle aasta ja see on toonud koolituse valdkonda suured muutused. Mõned muutused on kahtlemata väga edumeelsed, mõned muutused aga on mõjunud nii koolitajatele kui ka õppijatele negatiivselt. Millised siis on koroonakriisist tingitud muutused ja mõjud koolitustele?

Euroopa Komisjon andis Multilingua Keelekeskusele kõrge tunnustuse  Kirsti Sinivee

Multilingua Keelekeskus sai Erasmus+ akrediteeringu, mis võimaldab aastatel 2021 kuni 2027 meie õpetajatel osaleda õpirännetes, ilma et igal kevadel peaks uut projekti kirjutama. Euroopa Komisjoni hallatav programm Erasmus+ on Euroopa Liidu hariduse, koolituse, noorte ja spordi toetusprogramm. Erasmuse akrediteering on nagu programmi õpirände liikmekaart.

Evelin Kütt: 5 nippi virtuaalürituse korraldamiseks

Kui füüsiliselt projektikoosolekuid, õppimis- ja õpetamistegevusi ning levitusüritusi korraldada ei saa, tuleb seda teha hoopiski virtuaalselt. Kõige olulisem on meeles pidada, et virtuaalsed üritused ei pea olema halb asi, vaid võimalus kaasata rohkem inimesi, et üheskoos probleeme lahendada. Siit leiab viis nippi, mida virtuaalürituse ette valmistamisel silmas pidada.

Kuidas õpetaja läbipõlemist ära hoida?  Evelin Soidla

Õpetaja läbipõlemine pole paratamatus, kui selle ärahoidmiseks aegsasti ja läbimõeldult tegutseda. Multilingua Keelekeskuses kasutatakse selleks supervisiooni, mida tehakse õpetajatele mõeldud arenguprogrammis.

Mida kasulikku saab koolitaja koolituselt?  Anneli Salk

Koolitaja võib olla meist igaüks! Selleks on vaja lihtsalt omada mõningaid teadmisi või oskusi, mida on soov teistega jagada. Kui on inimesi, keda need teadmised või oskused kõnetavad, siis on hästi. Aga kas sellest tänapäeval piisab, et olla hea koolitaja?

Juuli Nemvalts: Majanduslangus näitab elukestva õppe vajalikkust

Heas stardipositsioonis on need inimesed, kes varasemalt on tegelenud enesetäiendamisega ja kelle emotsionaalne pagas on täidetud tõeste eneseuskumuste ja elutervete mõttemustritega. Nii suudab inimene ennast seesmiselt toetada ja motiveerida.

Paindõppe hea tava Tallinna piirkonna täiskasvanute koolitajate arusaamades  Veronika Tuul

Täiskasvanute koolitaja igapäevasesse sõnavarasse ilmusid 2020. aastal terminid veebiseminar, videokoolitus, distantsõpe jpt. Üks nähtus, mille avastamisega kõik kollektiivselt saime tegeleda, oli hübriidkoolitus. Haridusvaldkonnas hakati kiiresti sõnavara uuendama ja nii saigi hübriidõpe toreda eestikeelse vaste: paindõpe.

Täiskasvanute koolituse seaduse muudatusest  Kaido Vestberg

Täiskasvanute koolituse seadust on plaanis muuta. Ettepanekute tegemiseks on meil jäänud üpris vähe aega. On viimane aeg meile endile selgeks teha selle muudatusettepaneku sisu ja tagamaad.

Täiskasvanute koolituse kvaliteet – sadul sea seljas?  Riina Kütt

Hiljuti ilmus ERR-i portaalis uudis pealkirjaga „Ministeerium tahab täiskasvanute koolitajatele rangemaid nõudeid“. Võib arvata, et need täiskasvanud, kellel on koolitustega pigem negatiivne kogemus, noogutasid seda lugedes nõustudes. Samal ajal leidus ilmselt ka neid, kelle juuksed artikli lugemise järel meelehärmist püsti tõusid.

Opime_lauda_kaunistama_vertikaalne_2mp_0

Raamatusoovitus: Anneli Salk "Mina oma elus. Kuidas iseendaga elada ja visioone teostada?"  Kaire Viil

Psühholoog, kutsega täiskasvanute koolitaja ja EPALE saadik Anneli Salk kinkis mulle oma hiljuti ilmunud raamatu "Mina oma elus" ning jagan lugedes tekkinud mõtteid ja tundeid. Minu jaoks pole sõna "eneseabiraamat" sugugi hirmutav ega üleolekut tekitav. Kes sind veel toetab, aitab ja armastab, kui sa ise ei väärtusta ega hellita ennast?

Multilingua Keelekeskuse Erasmus+ projekti “Developing and Sharing Adults Language Teachers (E)-Skills“ virtuaalne avaseminar  Kirsti Sinivee

5.veebruaril 2021 toimus Multilingua Keelekeskuse poolt koordineeritava Erasmus+ strateegilise koostööprojekti “Developing and Sharing Adults Language Teachers (E)-Skills“ virtuaalne avaseminar ehk inglise keeles kickoff-meeting.

Lisete Tammeveski: Kohanemisvõime on ellujäämise alus, kuid õppimiseks on vaja enamat

Ajalugu on näidanud, et olenemata globaalsetest oludest (sõjad, pandeemiad nagu katk, koolera, hispaania gripp) jääb bioloogiline muster samaks: inimene peab end pidevalt tõestama tihedas konkurentsis, kus paistab silma õppiv ja arenev isik. Kohanemisvõime on ellujäämise alus, kuid õppimiseks on vaja enamat.

Katrin Bergmann: Õppimine kui eneseteostus

Täpselt nagu töö tegemine on oluline, on tähtis ka õppida. Elukestva õppe raames on täiskasvanuharidus muutumas aina tähtsamaks. Alati saab uuesti õppima asuda. Põhjuseid, miks täiskasvanu õpib, on mitmeid: motivatsioon, tahe tõsta erialast kvalifikatsiooni, lõpetada poolelijäänud koolitee, areneda mina-tasandil, ennast tõestada, õppida midagi uut jne.

Mis soodustab kerget ja loomulikku õppimist?  Anneli Salk

Inimesed on oma loomu poolest õppijad. Koolitajal on hea teada, mis soodustab inimeste loomulikku õppeprotsessi. Nii on võimalik paremini koolitusmaterjale koostada ja koolituste läbiviimisel sellega arvestada. Inimesed õpivad kergelt ja loomulikult kui neil lastakse õppida. Mis siis soodustab meie õppimist?

Monika Blagi: Mine oma mugavustsoonist välja!

Igaüks meist on vähemalt korra elus mõelnud, kuidas midagi paremaks muuta. Kuid sageli kui saabub aeg tegutseda, seisame silmitsi paljude hirmude ja pettekujutelmadega, mis sunnib meid kõike jätma nii, nagu see on. Kas olete kunagi märganud, kui keeruline on inimeste jaoks oma harjumustest loobuda?

Coachinguvõtete kasutamine muudab koolituskohtumised tähenduslikumaks Kaire Viil

Coachingu üks tõlgendusvõimalusi on töötamine inimese eesmärkidega, nende poole liikumise toetamine ning inimese potentsiaali avastamine – õppimine otseselt õpetamata. Olen aasta jooksul katsetanud juhtimiscoachingu võtteid nii mentorluses kui koolitustel. Õppijad on märganud mu koolitamisstiilis erinevust ning seda tunnustanud.

Ideekorje: VII Koolitajate mittekonverents „Andragoogika praktikas“ 18.05.2021

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkonna EPALE Eesti keskus ja Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras jätkavad traditsiooni ja korraldavad 18.05.2021 Tallinnas üheskoos VII koolitajate mittekonverentsi. See kuupäev tasub broneerida oma kalendris juba täna.

Koolitaja oluline kompetents – teadlikkus grupiprotsessidest ja oskus juhtida gruppi Anneli Salk

Professionaalne koolitaja ei edasta mitte ainult informatsiooni ega õpeta oskusi, vaid suudab ka mõista koolitusgrupi võimalusi ja mõjutada koolitamise protsessi. Teatavasti võimendab grupis olemine inimeste vahel toimuvaid nii positiivseid kui negatiivseid protsesse. Seetõttu on koolitaja roll grupiprotsesside juhtimisel väga oluline.

Lapsevanema haridus sillutab lapsele parema tee tulevikku Riina Kütt

Ehkki keskhariduseni jõudmine on Eestis tasuta ning valida on väga erinevate õppevormide vahel, jääb mõnikord kool pooleli. Eriti kergesti võib see juhtuda siis, kui perre sünnib laps ning värskel lapsevanemal, kelle lemmiktegevuste hulka koolitöö ka enne ei kuulunud, pole enam raamatute-vihikute jaoks aega.

Kohalik omavalitsus kui elukestva õppe lõpp-peatus  Riina Kütt

36-aastane Kaja märkas koolituse kuulutust. „Kui tahad oma ellu muutust, aga ei tea millest alustada …“ oli täpselt see, millele Kaja oli viimasel ajal mõelnud. Tema koolitee oli omal ajal pooleli jäänud, sündisid lapsed koos oma murede ja rõõmudega ning alles nüüd oli jõudnud kätte aeg mõelda endale.

 

Lähiajal Eestis toimuvad sündmused:

Infohommik: Töötukassa tasemeõppe toetus 31. märtsil 2021

SpeakSmart koolitus "Esinemis- ja esitlusoskused: Clarksoni ja Jobsi jälgedes" 8. aprillil 2021

Speaksmart_punkt_47

Õppematerjalide loomine digivahenditega 8.–9. aprillil 2021

Virtuaalne hommikukohvik: Quo vadis, sisekoolitus? 9. aprillil 2021

Reiting PR: Täiskasvanute koolitaja koolitus 9. aprill–16. juuli 2021

Täiskasvanute koolitaja baaskoolitus Tartus 12. aprill–18. juuni 2021

Veebikoolitus: Täiskasvanute koolitaja digiõpe 14. aprill–9. juuli 2021

Veebikoolitus: Täiskasvanute koolitaja digiõpe (vene keeles) 14. aprill–9. juuli 2021

Personali arengut toetava koolitusprotsessi süsteemne juhtimine organisatsioonis 14.–15. aprill 2021

Esinemisärevus kuidas suhtuda oma esinemisesse positiivsemalt? 15. aprill–13. juuli 2021

Meetodid täiskasvanute koolitamisel ja nende kasutus 16. aprillil 2021

Loova mõtlemise nutikad tehnikad Tartus 16.–23. aprillil 2021

Täiskasvanute koolitaja baaskoolitus Tallinnas 19. aprill–28. mai 2021

Esinemis- ja esitlusoskus 30. aprillil 2021

Eetilised väärtused ja otsused koolitamisel 6., 7. mail 2021

Sissejuhatus mindfulnessi 8. mail 2021

Täiskasvanuõppe põhimõtted: andragoogiline vaade 12. mail 2021

Psühholoogiline vastupidavus ja enesejuhtimise oskused 12.–13. mail 2021

Kuidas valida, juurutada ja kasutada õpihaldussüsteemi (LMS) organisatsiooni e-õppe vajadustest lähtuvalt? 13. mail 2021

VII Koolitajate mittekonverents: andragoogika praktikas 18. mail 2021

Grupi psühholoogilise arengu faasid ja võimalused nende suunamisel 21. mail 2021

Tagasiside ja refleksioon 4. juunil 2021

Aja, tähelepanu ja prioriteetide juhtimine 5., 12.  juunil 2021

Organisatsioonide ja meeskondade varjatud dünaamika 8. juunil 2021

 

Viimati lisatud allikad:

Õppetund: 50–60aastased tegelevad enesetäiendamisega, sama ei julge öelda 20–30aastaste kohta

Uue saatesarja „Õppetundˮ esimeses saates räägitakse lähemalt töötajate oskuste arendamisest ja sellest, milline on olnud koroonaviiruse mõju oskustele. Selleks on valminud OSKA COVID-19 tööjõumõjude uuring, mida koos ekspertide ja praktikutega täpsemalt arutatakse. Muu hulgas tuleb juttu sellest, kui palju tehakse koostööd ülikoolidega ja millised oskused aitavad koroonakriisis ellu jääda.

Saade1_oska_0

Aasta digilemmikud

Diginobe blogipostituse eesmärgiks on tõmmata tähelepanu nendele digivahenditele, mis aitavad distantsilt õpetamist ning ka nendele vahenditele, mis aitavad olukordades, kus peame hoidma sotsiaalset distantsi. Diginobe meeskond on väga tänulik, et need vahendid olid abiks keerulisel ajal ning päästsid nii mõnegi õppimise ja õpetamisega seotud probleemist ning aitasid toime tulla, et säilitada positiivne hoiak.

Veebikoosolek ei pea olema igav!

Veebikoosolekute korraldamise või osalemisega oleme kõik kokku puutunud. Veebikoosolekud on võimaldanud kiiresti meeskondi kokku tuua, suhtlemist tõhusamaks ja tööprotsesse kiiremaks muuta. Edukate veebikoosolekute tunnuseks on, et kõik osalejad tunnevad, et nende vajadustega on arvestatud ja nad on koosolekule kaasatud. Selles blogipostituses vaatavad Diginobe tegijad, millised on tarkvaralised eeldused edukatele veebikoosolekutele ja mida võiks veel mõelda, kui planeerida veebikoosolekuid.

E-õppe müüdid ja faktid

Kuigi e-õpe on olnud meie elu osaks juba pikemat aega, peame ikkagi igapäevaselt tegelema eelarvamustega, mis on selle õppimisviisiga seotud. Selles postituses vaatame lähemalt mõningaid valearusaamisi ja arutame, kas need müüdid on ikka õiged ja mida teha, et e-õpe oleks parem ja paremini hinnatud õppimise vorm.

Õppetund: Koolitajate digipädevus on muutunud hügieeniteguriks

Uue saatesarja „Õppetundˮ teises saates arutatakse, millisel tasemel on koolitajate digioskused veebikoolituste tegemisel. Saame teada, kui heaks koolitajad enda digipädevust hindavad, mida tehakse selleks, et enda digioskusi arendada ning millele tasub ettevõtetel veebikoolitust tellides tähelepanu pöörata.

Eesti täiskasvanute koolitajate kompetentside avaldumine digikeskkonnas toimuvatel koolitustel ja nende koolitusvajadus. Uuringu raport

SA Kutsekoda algatas 2020. aasta kevadel täiskasvanute koolitajate koolitusvajaduse uuringu. 2015. aasta algusest on sihtasutuse all tegutsenud Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond EPALE. Seoses EPALE eesmärgiga kujuneda täiskasvanuõppe pakkujatele professionaalse arengu keskkonnaks on oluline teada, millised on selle sihtrühma vajadused, mille rahuldamiseks külastatakse EPALE keskkonda.

Täiskasvanute koolitaja kutse taotlemise eesti- ja venekeelsete veebinaride salvestused

ETKA Andras korraldas 2. märtsil 2021 veebinari, milles koolitaja ja kogenud kutsetaotluste hindaja Anu Harjo tutvustas täiskasvanute koolitaja kutse taotlemisega seotud teemasid. Lisaks eestikeelsele vebinarile toimus 1. märtsil ka venekeelne veebinar, kus sama teemat käsitles täiskasvanute koolitaja ning Kutsekoja välisprojektide juht Georgi Skorobogatov.

Andrase infokiri nr 1, märts 2021

Selle aasta esimeses infokirjas jagab ETKA Andras teavet alljärgnevatel teemadel:

  • Koroona andis täiskasvanute õppimisele tagasilöögi
  • President tunnustas teenetemärgiga Tiia Ristolainenit
  • Täiskasvanute koolitaja kutse taotlemise tähtaeg on 1. aprillil
  • Enam kui 5000 inimest saab tasuta kursustele
  • Broneeri oma kalendris aeg täiskasvantute koolitajate meistriklassidesse, töötubadesse ja koolitajate mittekonverentsile
  • Milliseid koolitusi vajavad koolitajad?
  • Ilmus andragoogika raamatu täiendatud trükk
  • Algas töötukassa teavituskampaania „Ära jää kooli hiljaks!“
  • Valmis mitu uut OSKA uuringut.

Erasmuse uudiskiri – veebruar 2021

Erasmuse veebruarikuu uudiskiri sisaldab huvitavat lugemisvara järgmistel teemadel:

  • Aasta esimesed Erasmus+ taotlusvoorud lükkuvad edasi.
  • Võimalus end kurssi viia e-Twinninguga
  • Digitaalne töövahend: Abiks kutseõpetaja enesehindamisel
  • Erasmus+ äpp toetab õpirändureid planeerimisest tagasi tulemiseni
  • Uued lood Erasmuse taskuhäälingus ja blogis.

Täiskasvanute koolituse seaduse muutmise väljatöötamise kavatsus

Täiskasvanute koolituse seaduse väljatöötamise kavatsuse eesmärk on luua täienduskoolitusasutustele kaheetapiline kvaliteedihindamise süsteem, mis toetaks praegusest tõhusamalt täienduskoolituse kvaliteedi tagamist ja aitaks kaasa elanikkonnale senisest kvaliteetsemate koolitusvõimaluste pakkumisele.

Hindamistulemused: juuksuritöö ja iluteenindus. Kokkuvõte EKKA täienduskoolitusasutuste õppe kvaliteedi hindamistest 2020

Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur on koostanud ülevaate juuksuritöö ja iluteeninduse valdkonna täienduskoolitusasutuste kvaliteedi hindamistest 2020. aastal.

Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: ISIKUTEENUSED

Isikuteenuste uuring käsitleb isikuteenuseid, mis hõlmab juuksuri-, näo- ja kehahoolduse, massaaži-, spaa- ja muid ilu- ja isikuteenuseid. Uuring valmis 2020. aasta lõpus ning tulemused avalikustati 2021. a alguses.

Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: TÖÖTLEV TÖÖSTUS (metaanalüüs)

Töötleva tööstuse uuring annab tervikliku ülevaate sektori tööjõu- ja oskuste vajadusest, analüüs avalikustati 2021. aasta alguses.

Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest

„Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest“ loob silla 2000ndate alguse ja tänapäevase käsitluse vahel täiskasvanuõppes, kajastades valdkonnas toimunud arenguid ning esitades kaasaegseid arusaamasid täiskasvanute koolitamisest.

Õppimine õue

Selleks, et koolitajad saaksid läbi viia hea koolituse, on neil vaja sobivat õpikeskkonda. Enamasti on selleks klassiruumi taoline koht, viimasel ajal digitaalne ruum, kuid koolituste läbi viimiseks sobivad ka teised keskkonnad. Selleks, et pakkuda oma õpilastele vaheldust, põnevust, uut vaatenurka vms ning sellega materjali omandamist parandada, saab koolituse käigus kasutada õpiruumina edukalt ka õueala.

 

 

Saa rohkem EPALEst osa, logides sisse oma kontole. Nii saad hinnata ja kommenteerida sisu ning see annab sulle ligipääsu mitmetele võimalustele.