News
Uudised

Tulevikutrendid paiskavad segi lineaarse töö- ja õpimaailma

oska.

Konverentsi avanud haridus- ja teadusminister  Liina Kersna küsis, mis on ühist OSKA konverentsil ja kosmosel, ja selgitas: „Ajast aega on püütud ennustada tulevikku taevatähtede järgi, tänapäeval saab probleemi lahendada teaduspõhisemalt. Üheks võimaluseks on Kutsekoja koostatud OSKA raportid, mis aitavad prognoosida Eesti majanduse arenguks vajalike tööjõu- ja oskuste vajadust lähimaks kümneks aastaks.“

Ka Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas pidas trendide kaardistamist oluliseks, et mõista, milline võib tulevik olla ja oleks võimalik muutusteks valmistuda, mitte järgi lohiseda.

Aas tõdes, et elame suurte muutuste keskkonnas. „Oleme läbi tegemas digipööret, rohepööret, innovatsioonipööret, meil toimuvad suured demograafilised ja geopoliitilised nihked, muutused väärtusmaailmas. Loomulikult mõjutavad kõik need megatrendid Eesti ühiskonda, Eesti riigi toimimist, meie majandust ja tööturgu,“ nentis Aas. Ta tõi välja, et Eesti rahvastiku vähenemine on peatunud tänu positiivsele tagasirändele. Siiski on meie tööealine elanikkond vähenemas ja see toimub väga kiirelt. 1990ndate madala sündimuse tagajärjel oleme olukorras, kus meil kaob igal aastal tööturult 6000 inimest.

Aas märkis, et Eesti on väikse turuga, vananeva ja kalli tööjõuga riik, mis muuhulgas on senini üsna skeptiliselt suhtunud välistööjõu kaasamisse. „Selline riik saab jõukaks ainult siis, kui oleme oluliselt nutikamad ja paremate oskustega kui meie konkurendid, teised riigid meie regioonis. Aga kas me ikka oleme?“ küsis Aas. „Kuidas lahendada seda ülikeerulist valemit, kus meil on kahanev tööinimeste arv ja samal ajal me vajame radikaalselt teistsuguseid oskusi?“

Praegune olukord on ka teistele riikidele uus, mistõttu ei ole lahendust kellegi käest küsida, vaid igaüks peab selle ise leidma. „See on võimalik, kui meil on maailma parim haridussüsteem ja seda kõikidel haridustasemetel. Peame õpetama õigeid asju, tegema seda väga süsteemselt ja targalt,“ toonitas Aas hariduse olulisust Eestile.

 

Vaja on ülekantavaid oskusi

Töö- ja haridusvaldkonna tuleviku üle arutlenud panelistid tõdesid, et prognoosimine ei ole täppisteadus – seda, mis suunas trendid pöörata võivad, ei saa alati ette näha.  Seetõttu on oluliseks märksõnaks paindlikkus. Demograafiliste muutuste tulemusena peavad inimesed tulevikus kõrgema eani tööl käima ja karjääri jooksul 3-4 korda ümber õppima. See on väljakutse nii inimestele endile, tööandjatele kui ka täiend- ja ümberõppe korraldusele. Aina enam vajavad inimesed väiksemaid õpiampse, õppekavad peavad muutuma dünaamilisemaks ja neid tuleb sagedamini kaasajastada. 

Uue oskusena peaksid tänased õpilased koolis omandama programmeerimiskeele, et tulla toime töömaailmas, kus aina rohkem on vaja digioskusi ja toimetada masinatega.

Endine väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu, kes kommenteeris konverentsil tehnoloogia teemat, tõdes, et need riigid ja ettevõtted, mis on digitehnoloogiaga sina peal, on konkurentsieelises, need aga, mis otsustavad digipöördega mitte kaasa tulla, langevad konkurentsist välja.

Karu sõnul ei ole automatiseerimine ja digitaliseerimine eesmärk iseenesest, vaid vahend tööjõu vähenemisega toimetulemiseks. Seejuures ei tohi unustada inimesi, kelle töökohad automatiseeritakse, ja tuleb mõelda, millised on nende järgmised võimalikud sammud tööturul.

Palju uusi töökohti toob kaasa rohepööre, kinnitas keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius. Samas käib rohepöördega kaasas ka teatud töökohtade kadumine ja inimestel tuleb olla valmis liikuma ühest valdkonnast teise. Neil, kes ei suuda ümber õppida, võib minna raskeks. Kohustused täiend- ja ümberõppe toetamisel on nii ettevõtjatel kui riigil.

Muutustega tuleviku tööturul aitavad inimestel paremini toime tulla kiire kohanemisvõime ja eksperimenteerimisjulgus. Üks võimalus selliste oskuste arendamiseks on koguda mobiilsuskapitali. Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru tõi välja, et inimesed, kes on rohkem välismaal viibinud, on julgemad ja kardavad vähem uusi olukordi. Seetõttu ei peaks õpi- ja töörännet kartma vaid neid normaliseerima.

Tammaru usub, et praeguste arengute jätkudes Eesti atraktiivsus tõuseb ja tööjõu sissevool Eestisse kasvab.

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets rääkis, et riikide vahel käib võitlus eelkõige kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõu pärast. Ta usub, et talente saame Eestisse meelitada läbi haridussüsteemi ja tarkade töökohtade loomisega. IT-valdkonnas oleme selle nišši loonud, ent meie palgatase ei anna teiste riikide ees eelist. 

Teisalt konkureerivad riigid aina enam ka lihtsamat tööd tegevate inimeste osas, samas kui n-ö keskmist oskustaset nõudvad töökohad on kadumas.

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia dotsendi Triin Roosalu sõnul näitab trend, et ainult haridus ei taga edukust tööturul: keskmist oskustaset nõudvate töökohtade kadumisel tuleb paljudel leppida madalamaga. Me tahame, et töö- ja õpimaailm oleksid paindlikud ja individualiseeritud, ent kui õppimine käib ainult läbi tasemehariduse, võib midagi jääda saamata. Roosalu hinnangul tuleks meil hakata väärtustama ka ülekantavaid oskusi, mis omandatakse väljapool formaalset ja tööalast õpet.

Haridus- ja töömaailma tulevikutrende käsitlenud OSKA konverentsi modereeris teadlane ja saatejuht Aigar Vaigu.

OSKA konverentsi rahastas Euroopa Sotsiaalfond.

Konverentsi materjalid muutuvad järelvaadataks OSKA kodulehel.

Login (0)

Soovid artiklit kirjutada?

Ära kahtle!

Vajuta allolevale lingile ja alusta uue artikli postitamisega!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvat aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell 10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel