chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ajaveeb

Missugune on raamatukogude roll täiskasvanuõppes?

04/06/2018
by Merle KOIK
Keel: ET
Document available also in: EN FR RO

Selle küsimuse baasil algas arutelu EPALE Eesti ja ETKA Andrase koostöös korraldatud 15. mail toimunud IV mittekonverentsil raamatukogude arutelugrupis.

/et/file/iz80763png_iz80763.png

Arutelu läks väga hästi käima ja osalejad rääkisid oma kogemustest täiskasvanute nõustamisel suure kirega. Raamatukogud on sujuvalt muutunud täiskasvanute digioskuste arendamise keskusteks ja raamatukogutöötajad on võtnud vabatahtlikult enda kanda rolli olla riigi käepikendus ja aidata abivajajatel hakkama saada e-riigiga. Viimastel aastatel on lisandunud ka nõustamine nutiseadmete kasutamise osas, sest raamatukogud on usaldusväärsed asutused ja abi otsima tullakse tihti just raamatukokku, pealegi on maakohtades raamatukogud veel viimased avalikud ja tasuta kasutatavad asutused, mis üldse alles on. Hea näide raamatukogude osatähtsuse suurenemise kohta inimeste nõustamisel on see, et rahvaraamatukogudes oli 2017. aastal individuaalkoolitustel osalenute arv võrreldes 2016. aastaga suurenenud ligikaudu veerandi võrra. Nõudlust sellise täiskasvanuõppe järele on ja mitte vähe!

Arutelu käigus leiti, et riik võiks rohkem panustada raamatukogude tehnilisse baasi, sest praegu sõltub see kohalike omavalitsuste rahakoti suurusest ja tihti ka sellest, millised on suhted raamatukogu ja kohaliku omavalitsuse vahel. Raplamaa raamatukogutöötajaid esindav Katrin Niklus leidis, et raamatukogud peaksid rohkem silma paistma ja oleks tarvis valjemalt rääkida sellest, millega tegeletakse.
Andragoogika eriala vilistlane Mariya Tyutina rõhutas raamatukogude tähtsust just õpikeskkonnana, tema oli suure osa oma õppimise ajast veetnud raamatukogudes. Veel tõi Mariya välja, et raamatukogud võiksid kindlasti võtta koolitamise rolli, ei tohiks selles aga üksi jääda, vaid vajaksid tuge nii riigilt kui kohalikelt omavalitsustelt. Raamatukogud peaksid olema ajast ees, mitte maas. Lisaks arvas Mariya, et raamatukogud võiksid üldse olla haridus- mitte kultuuriasutused kui raamatukogu juba nii ehk nii on õppimist igati toetav keskkond.

Rääkisime ka täiskasvanuõppe erisustest raamatukogudes ja leidsime, et suurim erisus on see, et õpe on tasuta, jätkusuutlik ja individuaalse suunitlusega, selline õppeviis sobib hästi just vanemaealistele, sest toimub sobivas tempos ja neile vajalikul teemal. Kahjuks on nõustamine raamatukogutöötajatele tasustamata lisatöö põhitöö kõrval  ja vähe on neid raamatukogusid, kus nõustamisega tegelevad eraldi töötajad.

Arutelu käigus toodi välja olulisemad probleemkohad täiskasvanute õpetamisel raamatukogudes:

-raamatukogutöötajate vähesed IT- ja andragoogika-alased oskused;
-riigi vähene tugi;
-aegunud seadmed, mille baasil on raske inimesi nõustada;
-vähene reklaam raamatukogudes toimuva kohta, info koolituste kohta ei jõua abivajajateni;
-aja ja pädevate töötajate vähesus koolituste läbiviimisel;
-raamatukogutöötajatel puudub motivatsioon olla lisaks ka nõustaja, sest palgad üldjuhul pole väga motiveerivad ja tihti on töötajatel niigi mitmed lisakohustused (eriti väiksemates raamatukogudes);
-vähene koostöö ja info levitamine nii raamatukogude kogukonnas kui ka laiemas ringis.

Ka võimalikke lahendusi, kuidas täiskasvanuõpet raamatukogudes arendada, tuli arutelu käigus esile mitmeid:

-infoteaduste õppekavas võiks olla andragoogika õppeaine, et raamatukogudesse tuleks tööle andragoogika-alaste teadmistega noori;
-vabatahtlike kaasamine näiteks raamatukogu lugejate hulgast, selleks on tarvis pädevaid ja nõustamisest huvitatud vabatahtlikke;
-rohkem koolitusi raamatukogutöötajatele just digipädevuste tõstmiseks;
-suurem Kultuuriministeeriumi mõjutamine raamatukogude kogukonna poolt, et saada toetust tehniliste vahendite kaasajastamiseks;
-kohalike omavalitsuste kaasamine;
-koostöös raamatukogude nähtavaks tegemine, ühine raamatukogude keskkond üle Eesti, kus saaks levitada oma kogemusi ja saada infot selle kohta, mida tehakse teistes raamatukogudes.

Täiskasvanuõppele raamatukogudes on käesoleval aastal tõhusalt kaasa aidanud ja raamatukogud tähelepanu keskpunkti tõstnud Nutiakadeemia projekt, mille eestvedajaks on SA Vaata Maailma (http://www.nutiakadeemia.ee/) ja milles osalevad mitmed raamatukogud üle Eesti. Arutelugrupis leiti, et kui tegemist on tervet riiki hõlmava kampaaniaga, mida kajastatakse ajakirjanduses, siis on raamatukogud palju nähtavamad.

Eksperdina arutelugrupis osalenud Tallinna Keskraamatukogu direktor Kaie Holm võttis arutelu kokku niimoodi: „Küllap ei ole see ainult raamatukoguhoidjate kogukonna mure, et räägime oma valdkonna arengutest ja kitsaskohtadest vaid oma kogukonna sees ja iseendile. EPALE mittekonverentsi formaat tõi sel korral meie laua taha lisaks raamatukoguhoidjatele ka mõned teiste valdkondade spetsialistid, kes lisasid arutellu oma vaatenurki ja kogemusi ning loodetavasti viisid arutelul räägitu oma erialastesse kogukondadesse edasi. Sellised võimalusi võiks olla rohkem.“

Veebiarutelusse vahendas arutelugrupi teemasid Anna Aleksejeva, kes kokkuvõtteks arvas, et arutelu raamatukogude kui täiskasvanuõpet pakkuvate asutuste kohta oli väga huvitav ja informatiivne ning raamatukogude töötajad peaksid aktiivsemalt rääkima nii toredatest tegemistest kui ka probleemidest oma igapäevatöös laiemale ringkonnale.

Arutelugrupis osalejad jõudsid ühiselt järeldusele, et hoolimata nii mõnestki takistusest, on raamatukogudel täiskasvanuõppes täita oluline roll õpetades inimesi, kuidas e-riigiga suhelda ja pakkudes vanemaealistele tasuta individuaalseid koolitusi.

Mittekonverentsil räägitu järelkajana avastasin, et Tartu Ülikooli lektor Krista Lepik on hiljuti tulnud mõttele luua ühine keskkond mäluasutuste vahel info levitamiseks ja loonud Facebooki grupi „ARM - mida põnevat toimub arhiivides, raamatukogudes ja muuseumides?“. See võiks olla just see koht, kus oma kogemusi  jagada. Olgem aktiivsed ja tehkem oma töö nähtavamaks!

---

 Merle Koik, merle@lib.werro.ee (link sends e-mail), Võrumaa Keskraamatukogu arendusjuht, koolitaja ja EPALE saadik. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna kaubandusökonoomika erialal ja täiendanud oma teadmisi paljudel erinevatel koolitustel.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn
  • Kasutaja Priit Adler pilt

    2015. aasta maikuus avaldas sotsiaalsete ettevõtete võrgustikku kuuluv MTÜ Ökokratt pressiteate pealkirjaga „NutiAkadeemia alustab õpetajate nuhvlitundidega“. Seda tehti koostöös Tele2’ga, mis andis nuhvlid, Tallinna Ülikool oli abiks õppekava ja metoodika väljatöötamisel ning rakenduse Taskutark arendajatega ja Elke Sensori meeskonnaga. NutiAkadeemia tegevusi kajastati järgneva 3 aasta jooksul erinevates meediumites sh uudistes, seminaridel, töötubades, perepäevadel, praktikumidel, messidel ja aasta raamatutes, märgiti ära isegi Tallinna Linnavalitsuse protokollis ning tänaseks on tervelt kolm aastat NutiAkadeemia täiendkoolituse läbinud inimestele tunnistusi välja antud.

    Mida tähendab innovatiivne?

    Õigekeelsussõnaraamatu kohaselt tähendab innovatsioon uuenduslikkust.

    Toome siin mõned näited sellest, mida kohalikud suured ja tuntud tegijad esitavad Innovatsiooni pähe.

    Näiteks SK ID Solutions AS (www.id.ee)  on avaldanud 14. märts 2018 oma kodulehel uudise: „10. märtsil sai Tallinnas hoo sisse üle-eestiline koolitus- ja nõustamisprojekt NutiAkadeemia, mille raames õpetatakse inimesi turvaliselt kasutama nutiseadmeid, tutvustatakse Mobiil-ID ja Smart-ID võimalusi ning e-teenuseid, mis muudavad elu lihtsamaks ja mugavamaks. Ühtlasi on võimalik oma teadmised nutitestis proovile panna! Nutiakadeemia projekti viivad läbi Vaata Maailma SA, Swedbank Eesti, SEB, Telia, Elisa, ja SK ID Solutions.“

    Tõepoolest, kas ei kõla see elementaarselt: Õpetame inimesi kasutama nutiseadmeid, selle juures tutvustame oma produktide (Mobiil-ID ja Smart-ID) võimalusi ning e-teenuseid, mis muudavad elu lihtsamaks mugavamaks ning paneme sellele nimeks NutiAkadeemiat?

    Loomulikult ei saa me ju eeldada, et enne patendiametisse tormamist tipib tänapäevase innovatsioonifirma mutrike selle sõna kasvõi korra DuckDuckGo, Google’i, Bing’i vmt. Lemmiku otsimootori aknasse oma NutiSeadmes? Jaja, hajameelsed NutiAkadeemikud ju selle peale ei tule!

    Ei vaevutud kordagi kontrollima, et NutiAkadeemia kaubamärk on kolme aastaga avalikult tuntuks saanud ning Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku liikme aktiivses kasutuses õpetajate, õpilaste sh puuetega inimeste nuhvliõppes.

    Sarnaselt tutvustatakse seda projekti ka teiste asjaosaliste, sh. Vaata Maailma SA, Telia, SEB ja Swedbank lehekülgedel. Peale Elisa emaorganisatsiooniga „innovatsiooni“ teemal kontakteerumist võttis telefoni teel ühendust Elisa Eesti juht Sami Seppänen ja ütles peale üleolevat küsimust, et kas tegemist on miljoniäriga:  „Ära raiska minu aega“. Innovatsioon seegi!

    Neid uudiseid kõrvutades tekib küsimus, kus on innovatsioon ja mitu korda samanimelist jalgratast võib paari aasta jooksul leiutada?

    Eelolevast tulenevalt kutsume rahvast üles firmadele Vaata Maailma SA, Swedbank Eesti, SEB, Telia, Elisa, ja SK ID Solutions AS innovatsiooniabi andma! Ja kui rahvas ei taha anda, siis äkki EAS annab?

    Saada palun oma ettepanek innovatsiooniabi kohta innovatsioon@nutiakadeemia.net .